Õpetajat otsi vahel või tikutulega

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

Koolijuhtide sõnul kandidaate õpetajate kohale jagub, küll aga on keeruline leida oma tööd hästi oskavat pedagoogi.

Põlvamaal asuva Värska gümnaasiumi direktori Rein Zaitsevi meelest teeb õpetajate leidmise keeruliseks see, et kandidaate küll leidub, aga kui uurima hakata, pole nad head, kirjutab Meeli Parijõgi Õpetajate Lehes. «Ootame kvalifitseeritud ja asjalikku inimest, aga see selgub alles hiljem, kui hea õpetaja ta on.» Zaitsev täheldab, et otse koolipingist tuleb noori õpetajaid kooli vähe.

Rõuge põhikooli direktor Toomas Raju on Zaitseviga nõus: «Töötajat leida pole keeruline, aga pädevat pedagoogi küll. Olen viimastel aastatel õpetajaid otsinud. Suvel läks üks matemaatikaõpetaja pensionile ja teine lahkus. Oli tarvis leida kohe kaks matemaatikaõpetajat. Pakkumisi tuli. Inimestepuudust Eestis ei ole, aga leida õpetajat suure algustähega, nagu vanasti öeldi, on raske.» Raju sõnul oli ta väga hädas füüsikaõpetajaga. Kuna füüsikatunde on vähe, pidi palju otsima ja inimesele ka nii-öelda vastu tulema.

«Olen aastakümneid koolis töötanud ja julgen öelda, et õpetaja leidmine on läinud keerulisemaks. Tahaks ju nii-öelda perspektiiviga inimest. Paljud, kes võiksid koolis töötada, seal paraku ei tööta. On ka neid, kes ei peaks koolis töötama, aga töötavad.» Koolijuht lisas, et räägib üldiselt, mitte konkreetselt oma koolist.

«Meil on õpetajatega vedanud. Ainult loodusainete õpetajat otsisime vist viimased kümme aastat. Kandidaate võis olla viieteistkümne kanti. Kes on mujalt Eestist, ei kujuta ettegi Ida-Virumaale tulemist,» rääkis Ida-Virumaal asuva Toila gümnaasiumi direktor Külli Guljavin. Lõpuks leidis kool oma vallast inimese, kes oli lõpetanud Eesti põllumajandusakadeemia ja oli valmis minema Tartu ülikooli loodusainete õpetajate täienduskoolitusele. «Oleme väga rahul. Mõtled küll, et võtad õpetajaks ainult pedagoogilise ettevalmistusega inimese, aga kui inimene on valmis õppima, võib ta olla ka teiselt elualalt,» rääkis koolijuht.

Stardiraha kooli ei meelita

Üks probleeme on Guljavini sõnul elamispind. «Meie vallas pole õpetajale kohe korterit pakkuda. Kui inimene tuleb Eesti teisest otsast, on tal vähemasti nädala sees vaja elamispinda. Üüritud tuba ei pruugi sobida inimeste nõudmistega. Naaberkoolid, kes on stardiraha välja pakkunud, ütlevad, et ega seegi kedagi kinni hoia. Raha pole kindlasti asi, mis meelitab inimesi kooli tööle.» Ida-Virumaa koolijuhi kinnitusel hakkab kõik peale õpetajate ettevalmistusest.

«Olen nõus, et õpetaja ei pea ehk omandama magistrikraadi, et saada klassiõpetajaks. Aga tundub, et noortel õpetajatel puuduvad oskused klassi ohjata ja aine edasi anda. Ettevalmistuses pannakse palju rõhku aine sisule, mitte sellele, kuidas ainet huvitavaks teha. Meenutame nostalgiaga aega, kui oli kohustuslik pikk koolipraktika ja pioneerilaagripraktika. Oli tume Nõukogude aeg, aga tundub, et õpetajad olid siis rohkem valmis klassi ette astuma kui praegused noored. Võib-olla ongi hirm klassiga toimetuleku ees see, mis neid koolist eemale peletab.»

Artikli täisversiooni saab lugeda Õpetajate Lehest.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles