Jõulud ukse taga: mida kingivad eestlased oma lähedastele?
4. detsember 2018, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased kulutavad pühade ajal kõige enam raha vaba aja veetmisele ja lastele. Jõulukinke eelistatakse soetada tavapoodidest, selgus Ferratum Grupi korraldatud uuringust.
Ferratum küsis 19 riigis enam kui 23 000 inimese käest, millised on nende pere pühadeaegsed tarbimisharjumused.
Uuringus osalenutelt päriti näiteks, kui suur on nende pere igakuine sissetulek, kui palju kulutatakse kingitustele raha ja kas välisreisile minnes eelistakse AirBnb teenuseid või traditsioonilist majutust.
Küsitlusest selgus, et Eesti inimesed planeerivad tänavu jõuluostudele kulutada keskmiselt 17 protsenti oma leibkonna sissetulekust ehk 257 eurot.
«Eestlased on selle näitaja poolest väga sarnased lätlastele,» märkis Ferratumi Eesti turu koordinaator Tanel Tarkmees.
Millele ja kuidas raha kulutatakse?
Eesti inimestel läheb pühadeperioodil enamvähem võrdselt raha nii perekondlike sündmuste tähistamisele kui ka mänguasjadele. Neile kahele kulutatakse jõulude ajal kõige rohkem. Jõuluostude pingereas jagavad kolmandat kohta kinkekaardid, maiustused ja elektroonikaseadmed.
19 riigi võrdluses on 2018. aastal kõige populaarsemaks kingituseks hoopiski talverõivad. Menukad valikud on ka mänguasjad ja mängud, maiustused ning perekondlikud ja isiklikud vaba aja tegevused.
Kingitusi planeerinud vastanutest märkis ligikaudu 22 protsenti, et ostab jõuludeks tooted ja teenused veebipoodidest.
Tarkmehe sõnul on üllatav näha, et eestlased kulutavad teiste riikide elanikega võrreldes oluliselt vähem raha veebipoodides.
Eesti, Horvaatia ja Läti inimesed eelistavad jõuluostud teha traditsioonilistes jaekauplustes, olles Ferratumi jõulu-uuringus osalenud riikide võrdluses kõige passiivsemad internetist ostjad.
Norras ja Rootsis eelistab pea 70 protsenti uuringus osalenuist pangakaarti sularahale. Ent skandinaavlased pole ainsad, kes liiguvad sularahavaba elustiili suunas: üle poole kõigist vastanuist märkis, et eelistab jõulupühade ajal sularahale pangakaarti. Ka Eesti inimesed eelistavad tasuda pangakaardiga, nii kinnitas 58% uuringus osalenud eestlastest.
Mobiilipanka kasutab jõulude ajal peaaegu 90 protsenti vastanutest Austraalias, Rootsis, Kanadas ja Hollandis. Eestis lubas pühadeperioodil mobiilipanka kasutada 58 protsenti vastanuist.
Eestlased eelistavad odavamat majutust
Brasiillased ja rumeenlased on valmis jõulude ajal reisimisele kulutama 27 protsenti oma igakuisest sissetulekust. Vastajad Poolast, Lätist ja Hollandist plaanivad kulutada reisimisele 10–13 protsenti oma igakuisest sissetulekust.
Reisil olles kavatseb 71 protsenti austraallasi, 56 protsenti kanadalasi ja 39 protsenti taanlasi kulutada hotellimajutusele enam kui 100 eurot öö kohta. Sakslased, rumeenlased ja eestlased eelistavad odavamat AirBnb majutust. Enam kui 100 eurot öö eest hotellis on nõus maksma vaid 11 protsenti eestlastest.
Milliseid uusaastalubadusi inimesed annavad?
Uuringust ilmnes, et 18protsenti vastanute uusaastalubadused on seotud sooviga veeta rohkem aega lähedastega. 14 protsenti vastanutest tahaks rohkem reisida ja 13 protsenti sooviks renoveerida oma kodu. Uusaastalubadustes on kõrgel kohal ka tervislikum eluviis ja sportimine. Uuel aastal kavatseb rohkem trenni teha 12 protsenti vastanutest.
Perekonna ja lähedastega ajaveetmise märkis enda jaoks kõige olulisemaks 69 protsenti vastanuist. 18 protsenti vastanutest pidas jõulude tähistamist ja meeleolu tähtsamaks kui kingituste saamist või talvespordiga tegelemist.
«Eestlastele on jõulud selgelt perekondlik püha. Perepuhkused, spaareisid, kontserdid ja välitegevused perega on populaarsed nagu alati,» nentis Tarkmees.
