Riigikogus hääletati alushariduse eestikeelseks muutmise eelnõu maha (2)
4. detsember 2018, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna oli Riigikogu suures saalis arutelul «Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks» eelnõu (682 OE), mis hääletati aga maha.
Eelnõu algatajaks oli Reformierakonna fraktsioon ning selle eesmärgiks oli muuta Eesti alus- ja kooliharidus eestikeelseks ning kaotada venekeelne algharidus. Lugemisel oli kohal 54 riigikogu liiget ning eelnõu vastu võtmiseks oleks vaja olnud 51 toetavat häält. Poolthääli tuli aga vaid 50, mistõttu hääletati eelnõu maha.
Mitmed riigikogulased nagu Arto Aas, Urve Tiidus, Vilja Toomast tervitasid küll hariduse eestikeelseks muutmist, kuid nägid selles praktilisi probleeme õpetajate tööjõupuuduse ja piisavalt adekvaatsete õpikute näol.
EKRE fraktsiooni esindaja Peeter Ernits ütles, et nemad küll toetavad eelnõud, kuid süüdistas opositsioonis olevat Reformierakonda populismis, kuna alles nüüd otsustati teema üles võtta, mitte siis, kui oravad ise koalitsioonis olid.
Reformierakondlane Jürgen Ligi avaldas eelnõu maha hääletamise üle nördimust, kuna tema hinnangul oli see ühiskonna muutuste seisukohalt kõige olulisem päevakorras olev reform.
«Riigikogu hääletas meie eelnõu Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmine MAHA. 50 poolt, kaks vastu, vaja olnuks 51 poolt. Kõik justkui on millegi poolt, aga vajalikku 51 häält ei anna,» ütles ta.
Ligi peab keerutamise meistriklassiks Keskerakonna ja EKRE sõnavõttusid ning krõbedaid sõnu jätkus tal ka sotside jaoks, kes tema hinnangul hoolitsesid, et üks hääl puudu jääks.