Paljud venekeelsete koolide õpetajad käivad Venemaa korraldatud koolitustel

  • Kaitsepolitsei jälgib Venemaa korraldatud õpetajatele suunatud koolitusi
  • Haridusministeerium ei jälgi õpetajatele pakutavaid koolitusi

9. mai. Võidu päeva tähistamine kaitseväe kalmistul. Võidupüha, pronkssõdur, nelgid, lilled, nõukogude sõjaväe mundris noored. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Paljude Eesti venekeelsete koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad käivad Venemaa korraldatavatel tasuta koolitustel, millel kaitsepolitsei väitel üritatakse neid ideoloogiliselt kallutada, haridusministeerium ei tea sellistel koolitusel osalemisest, kuid kaitsepolitsei on kursis.

Postimeest nõustanud allikate sõnul on taolistel Venemaa korraldatud tasuta seminaridel, koolitustel ja täienduskursustel Pihkvas, Peterburis ning Moskvas käinud üle saja Eesti venekeelse kooli õpetaja. Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ei soovinud osalenute arvu kommenteerida, kuid kinnitas, et kapo on sellest teadlik. Tema sõnul on noored üks neist sihtrühmadest, keda Venemaa just õpetajate kaudu püüab mõjutada ning eriti taunimisväärsed on Venemaa pakutavad ideoloogilise ja kallutatud sisuga tasuta ajalugu puudutavad koolitus- ja õppeprogrammid, kust saadud Venemaa propagandanarratiive jagatakse hiljem Eesti õpilastele.

Kaitsepolitsei tõi näitena möödunud aasta 13.–24. augustini Peterburis toimunud Venemaa «kaasmaalastele» mõeldud õppeprogrammi «Venemaa riigi ajalugu», mille põhiteema oli «100 aastat pärast 1917. aastat: objektiivne tagasivaade minevikku ja õppetunnid tulevikuks». Sellel koolitusel osalesid Kohtla-Järve, Narva ja Tallinna venekeelsete koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad.

Anonüümsust palunud venekeelse kooliga seotud allikas ütles, et eelkõige esineb ajaloo õpetamisel eestlaste ja venelaste vahel erinevusi näiteks inimsusevastaste kuritegude puhul stalinismist ja natsirežiimist rääkimisel, samuti on nende rahvuste jaoks 9. mail erinev tähendus.

Haridusministeerium ei jälgi, millistel koolitustel õpetajad eri riikides käivad. «Õpetajate arenguvõimaluste tagamine on koolijuhi ülesanne ning õpetajaid koolitustele suunates peab koolijuht olema pädev hindama, kas konkreetsel koolitusel osalemine on õpetaja professionaalse kasvu eelduseks,» ütles ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane Postimehele. Tema sõnul otsustab koolijuhi pädevuse üle omakorda tema tööandja ehk kooli pidaja.

Rebane märkis, et ministeeriumil on õigus reageerida juhtumipõhiselt, kui kellelgi on tekkinud kahtlus tellitud või läbitud koolituse sisu korrektsuses või ajakohasuses. Viimastel aastatel pole ministeerium taolisi teateid saanud.

«Oma töös lähtuvad kõik Eesti õpetajad riiklikust õppekavast ning ainete õpetamine peab olema sellega kooskõlas. Selle kohustuse täitmise eest vastutab koolijuht. Pädev õpetaja oskab kriitiliselt hinnata õpilastele edastavat teavet sõltumata infoallikast ning arendama ka õpilastes kriitilise mõtlemise oskust,» rääkis Rebane. Ministeerium ei jälgi välisriikide koolituspakkumisi ega pea ka võimalikuks anda üldistatud hinnanguid nende võimaliku mõju kohta. Ka koolil ei lasu kohustust teavitada ministeeriumi sellest, millistel koolitustel õpetajad osalevad.

«Õpilaste teadmiste taset eri ainetes riiklikul tasandil kontrollitakse tasemetööde ja eksamite kaudu. Õpetajate ja koolijuhi kvalifikatsiooni ning kooli õppekava vastavust riiklikule õppekavale kontrollitakse riikliku järelevalve käigus. Eestis on ühtne haridussüsteem ning välishindamise puhul koolide õppekeelt eraldi ei käsitleta,» sõnas Rebane. 

Riigikogu kultuurikomisjoni asejuht, reformierakondlane Laine Randjärv ei teadnud, et venekeelsete koolide õpetajad on osalenud Venemaa korraldatud koolitustel. «Arvestades aga asjaolu, et iga riik kirjutab nii-öelda oma ajaloo, siis ilmselt võib päris mitmete ajalooliste sündmuste kirjeldamisel olla Eesti seisukohast küsitavusi teemade tõlgendamisel või kirjeldamisel. Ma pigem suhtun sellistesse koolitustesse skeptiliselt ja allikakriitiliselt,» märkis Randjärv.

Poliitiku sõnul võib probleeme tekkida välisriikide kinnimakstud koolitustega. «See on inimese enda aate ja eetika küsimus. Keeruline on sundida koolitatavat. Normaalne oleks, kui ta selle koolituse eesmärgist ja sisust ise teavitaks oma tööandjat või informeeriks kooli juhtkond omavalitsuse haridusametnikke,» ütles Randjärv. 

Tagasi üles