Igavese linnastumise jutt on möga!

Garri Raagmaa. Foto: Marko Saarm

Inimesed liiguvad. Noored enam, vanemad vähem. Noored tahavad teha karjääri, õppida. Kõrged koolid ja paremad palgad on linnas. Eriti ahvatlevad on muidugi suurlinna tuled. Paljud arvavadki, et ainult suurlinnade tornides saab raha teha. No ja et paljud nii arvavad, siis ongi nii. Mooduvärk.

Aga tavainimesele, kellel ei ole helikopterit, millega pilvelõhkuja katuselt miljonivaatega villasse kulgeda, pole elamine-olemine ülima kapitalismi tornmajas kuigi meeldiv. See, kuidas Aasias inimesi kõrghoonetesse pakitakse, ongi ilmselt kapitalismi uus tase, mille kõrval sotsialistlik Lasnamäe tundub päris meeldiva kohana.

Linnastumise paratamatus on viimase paari kümnendi ­neoliberalismis, eriti kui veel Paul Krugman, Hardo Pajula ja ­teised liberaal-akadeemilised ­jutupaunikud sellele takka ­kiidavad, kujunenud mantraks, ­millele õblukesema mõtle­misvõimega poliitikud ja ajakirjanikud ikka veel takka kiidavad.