Anu Aun tunneb muret oma väikese metsa pärast

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Režissöör Anu Aun tahab näha ilusat ja inspireerivat. Nii filmis kui elus.
Režissöör Anu Aun tahab näha ilusat ja inspireerivat. Nii filmis kui elus. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Umbes viis aastat tagasi kõndis värskeima Eesti filmi «Eia jõulud Tondikakul» stsenarist ja režissöör Anu Aun mööda Kirjanike Majast ja tema peas turgatas mõte: peaks kirjutama ühe jõuluteemalise lasteraamatu. Kui kuulutati välja EV 100 filmikonkurss, esitas Aun jõululoo idee juba filmi tegemiseks.

Ta leidis, et ei olegi tehtud ühtegi eesti laste jõulumängufilmi. «Eia jõulud» on inspireeritud Auna enda tütrest, 12-aastasest Monast, kes oli sel ajal kaheksa-aastane. Koos Mona kasvamisega kasvas ka Eia karakter vanemaks, asjalikumaks ja iseseisvamaks.

Aun usub, et «Eia jõulud Tondikakul» läheb inimestele korda. «Tagasiside on siiani olnud selline: soe, helge, puudutav, head näitlejatööd, imeilus pilt jne. Ma ei saa ühelegi asjale vastu vaielda, aga seda on nii hea kuulda,» ütleb ta.

Loe pikemalt juba intervjuust enesest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles