Uus kahjustaja meie põldudel – valkjas kartuli-kiduuss

Traktor. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Kümmel

Kõik tootjate põllud, kus plaanis seemnekartulit kasvatada, läbivad kindlasti eelnevalt kontrolli, et mullas poleks pesitsemas kartuli-kiduuss. Igal aastal on leitud paar korda kollast kiduussi, kuid tänavu avastati esmakordselt ühelt põllult ka valkjas kiduuss.

Kartuli-kiduuss (Globodera pallida) on ohtlik nematood, kelle sissetoomine ja levitamine on kõikjal Euroopa Liidus keelatud. Palja silmaga on seda mullas pea võimatu märgata. See avastatakse mullaproovist. Nii avastati ka uus valkjas kartuli-kiduuss Põllumajandusameti (PMA) plaanilise järelevalve käigus.

PMA nõunik Ljudmila Kerge räägib, et lisaks kõigi seemnekartulipõldude kontrollile tehakse seiret ka tarbekartuli põldudel. Kui põllul on avastatud kiduuss, siis seemnekartulit seal kasvatada enam ei tohi.

Levib mullaga

Nii kollane kui ka valkjas kiduuss on Euroopas üsna levinud. „Meil ja Lätis-Leedus polnud valkjat kiduussi seni leitud,” ütleb Kerge. „Eks see ikka kartuliga koos meieni jõudis. Tsüst on nii pisike nagu moonitera ja levib mullaga mugula küljes.”

Valkjat kiduussi leidub näiteks Hollandis ja Saksamaal ning üksikud kolded on Soomes. Kui sealt kartuleid tuuakse, võib see koos mugulatega ka siia liikuda.

Just mullaga need kahjustajad enamasti levivad. Kui tootmispõldudel on kiduuss harv külaline, siis oma tarbeks kasvatajate põldudel seda ikka leiab. Näiteks kui keegi, kes samal põllul on juba aastaid kartuleid kasvatanud, märkab, et kartul enam hoolimata väetamisest kuidagi kasvada ei taha, võibki kiduussi kahtlustada.

„Esialgu pole põllul midagi märgata, sest see kahjustaja ühe aastaga suurt ei levi, see võtab aastaid aega, kui suurt kahju tegema hakkab. Taimed  hakkavad kiratsema, mugulad jäävad väiksemaks või üldse ei moodustu,” kirjeldab Kerge. „Vahel inimesed kasvatavad aastakümneid aiamaal kartuleid ja seemet ei uuenda ning siis ei saa aru, miks kartul ei kasva.”

Erasektoris võib kiduuss levida, kui inimesed omavahel kartuleid jagavad, mullaste tööriistade ja traktoritega naabrite aiamaid künnavad.

Kuhu kiduuss on juba jõudnud, seal peaks viljavaheldust tegema ja kartuli mujale kasvama panema, aga mingil juhul ei tohi saastunud põllul kasvanud mugulaid maha panna, sest mullaga mugulate küljes olev kiduuss võib sattuda ka uuele põllule. Või kasvatada seal vaid varajast kartulit, mis enne augustit üles võetakse. Samuti oleks lahendus kasvatada kiduussikindlaid sorte.

Kohustuslik seemneuuendus

Kui tootmispõllult leitakse kiduuss, saab maakasutaja ettekirjutuse, mille kohaselt ei tohi seal põllul seemnekartulit kasvatada ja tarbekartuli kasvatamisel tuleb valida kartuli-kiduussi suhtes resistentne  sort. Kuna kollane kartuli-kiduuss on laialdaselt levinud, siis on aretatud palju selle kiduussi suhtes kindlaid sorte. Valkja kartuli-kiduussi osas on selliseid sorte vähe.

„Ohtlike kahjustajate vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% mahapandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ selgitab PMA taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa.

Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss on mõlemad kantud ohtlike taimekahjustajate nimekirja. Kartuli-kiduussi valmik on pisike, vähem kui millimeetripikkune nematood, mida palja silmaga ei näe, küll aga võib mullas näha tugevakestalisi tsüste. Kahjustaja suudab eluvõimelisena püsida mullas 10–20 aastat.