Metsahõngulised jõulukingid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alanud on jõulukuu ja jõuluootus. Lisaks ootusele ka mure, mida kinkida ja jõululauale panna. Kõige jaoks ei jätku raha ega ole ka aega mööda poode tormata. Kel suvel taimi ja marju varutud, saab ise palju kodus lastega ära teha, on põnevam,keskkonnasõbralikum ja tervislikum!
Glögi saab valmistada õuna-, sõstra-, aroonia-, tikri-, kirsi-, ploomi-, jõhvika-, pohla- ja rabarerimahlast. Neid võib omavahel ka segada, et ilusam värv saada. Mahl tuleb kuumaks ajada ja lisada vürtsid: nelk, kardemon, ingver, kaneel. Kui meeldib, ka tähtaniis. Juua võib nii kuumalt kui jahtunult, kuigi jahedal ja niiskel ajal kulub just kuum vürtsikas jook ära.
Jõulutee sisse sobivad taimedest mündi- ja basiilikulehed, eriti sidrun- ja nelkbasiilik, meliss, mustsõstralehed, pune. Värviandjaks võiks lisada kuivatatud marju, sealhulgas arooniat, musta sõstart, kibuvitsa- ja pihlakamarju, jõhvikaid, pohli, maasikaid, vaarikaid, kirsse. Kaunistuseks ja maitsebuketti täiendama sobivad kuivatatud õunad, samuti apelsin ja sidrun (koos koorega või siis ainult koored). Kui marju pole, võib lisada hibiskuse ehk karkade õisi, mis annavad teele ilusa tumepunase värvi. Maitselt on need küll hapud, kuid seda tasakaalustavad muud maitsetaimed, õunad ja kibuvitsamarjad. Jõulumaitset lisavad kaneel, ingver, nelk, kardemon, samuti kuivatatud kuuseokkad. Kõik oleneb katsetamisest ja maitseeelistustest. Jõulutee sobib joomiseks talv läbi: niiske perioodi marjadest saame C-vitamiini immuunsüsteemi toetamiseks. Vürtsid, eriti nelk on viirustevastase toimega. Nelk aitab ka kõhulahtisuse ja kurgupõletiku vastu. Ingver annab sooja ja soodustab seedimist, kaneel ja kardemon soodustavad samuti seedimist ja parandavad meeleolugi.
Jõuluprae ja lihatoitude maitsestamiseks sobivad samuti loodusest või aiast pärit maitseained: kuuseokkad, kadaka-ja pihlakamarjad, pune. Vanasti korjati ikka heinamaa äärest kadakate vahelt kimp harilikku punet, et sellega verivorsti maitsestada. Kes teeb lihata verivorsti, sellele sobib pune odratangu maitsestamiseks. Loodusest kogutud punel on parem maitse kui tänapäeval kasutatavas majoraanis. Kogemusest tean, et poest ostetud pune seemnetest kasvavad teise maitsega taimed kui meie looduses kasvavad. Kadakamarjad sobivad kala, eriti rannakala ja suitsuliha maitseaineks, lamba- ja ulukilihale, küpsetistesse, marinaadidesse.
Taimedest maitseaine saamiseks tuleb need kuivatada, siis läbi sõela või resti hõõruda, et varred eemaldada, ja ongi maitseaine valmis. Kuuseokkad ja marjad tuleb kuivatada, seejärel blenderis peenestada. Kuuseokkaid võib kuivatada koos oksaga, siis raputada okkad lahti ja peenestada. Et neid hiljem oleks lihtsam kasutada, võib segada soolaga ja hoida õhukindlas purgis või pakendis, et sool ei paakuks.
Ürdisoola saab valmistada kuivatatud ja peenestatud taimedest, segades ühe mahuosa taimi ühe mahuosa soolaga. Või 30 kaaluosa taimi ja 70 mahuosa soola. Nii saab paraja kangusega ürdisoola, mida kulub 1 spl kilo liha kohta, taimetoidule 1 tl. Kui on ülikerged taimed nagu karulauk, basiilik või petersell, siis taimi 20% ja soola 80%. Aiataimedest sobivad ürdisoola valmistamiseks basiilik, küüslauk, tšilli, paprika, till, petersell, seller.
Kõrvits. Marineeritud kõrvits või kõrvitsakompott on ilus värviline toit jõululaual. Kui traditsiooniline nelgi ja äädika kombinatsioon on ära tüüdanud, võib kõrvitsat maitsestada ebaküdoonia, kukerpuumarjade, ingveriga. Kaunistuseks lisada jõhvika- ja pohlamarju. Kõrvitsat võib ahjuski küpsetada, maitsestades karri ja kõrvitsaseemnetega.
Kel sügavkülmas marju, saab valmistada põnevaid vürtsikaid moose ja tšatnit. Ise olen teinud külmetuse ajaks ikka kibuvitsamarjamoosi – marjad mahlapressist läbi ajanud, lisanud vett ja ebaküdoonia- või sidrunimahla, maitsestanud ingveri ja nelgiga. Selline moos sobib hästi jõululauale. Kibuvitsamoosi tuleb valmistada moosi- või marmelaadisuhkruga. Mõistagi saab moosi valmistada õuntest, aga ka kardemoni ja ingveriga. Eriti tänulik materjal on kõrvits. Mida suurem ja kollasem, seda parem! Kõrvitsa enda maitse on mahe, seega sobivad maitsestamiseks sidrun ja apelsin (koorega kasutades peavad need pärinema mahetootmisest, kus mürke ei kasutata), ingver, ebaküdoonia. Tulemus on super nii värvilt kui maitselt! Retsepte leiab veel Karepa ravimtaimeaia kodulehelt www.ravimtaimeaed.ee.
Ürdivõid saab teha nii värsketest (basiilik, petersell, küüslauk, mädarõigas) kui ka kuivatatud või külmutatud taimedest. Peotäis taimi, 50 ml õli, 1 tl soola, pakk võid ja siis kõik köögikombainis läbi mikserdada. Sügavkülmast võetud taimed purustada kohe külmunud olekus (muutuvad sulades nätskeks). Purusta, lisa õli, sega ja lase tund seista. Seejärel sega toasooja võiga. Säilita pimedas, sest rohelised taimed valgust ei armasta.
Kui meisterdamisest jääb ürdisoola, teed, ürdivõid, moosi või glögi üle, võib neid külla minnes julgelt kinkida. Omatehtu on palju väärtuslikum kui poest ostetu. Kinkimiseks sobivaid purke ja pudeleid leiab poest.
Põnevaid maitseid ja kaunist jõuluootust!