Ungari peaminister haarab kontrolli riigi meediamaastiku üle (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/06/11633246t1ha078.jpg)
Ungari peaminister Viktor Orbán andis eile loa sadade valitsusmeelsete väljaannete liitumiseks hoolimata kriitikast, et see annab talle peaaegu täieliku kontrolli riigi meediamaastiku üle.
Eelmisel nädalal annetasid umbes 500 valitsusmeelse väljaande omanikud oma väljaanded augustis loodud meediakonglomeraadile Kesk-Euroopa Pressi- ja Meediafond.
Fondi alla hakkavad käima teiste seas mitmed kaabeltelevisiooni uudistekanalid, internetiportaalid, kõik Ungari maakondlikud ajalehed, paljud ajakirjad, kõmu- ja spordiväljaanded.
Eile allkirjastas Orbán määruse, mille kohaselt omab väljaannete liitumine riiklikku strateegilist tähtsust avalikes huvides. Sellega blokeeris peaminister konkurentsi- või meediavõimude mis tahes katsed liitumist vaidlustada.
Liitumise tagajärjel kuuluvad need firmad ühise katusorganisatsiooni alla, kus neid on võimalik täielikult kesksele juhtimisele allutada, ütles Budapestis asuva Mertek Media Monitori analüütik Gábor Polyak.
Tema kolleeg Ágnes Urbán ütles eelmisel nädalal, et pärast 500 meediafirma liitumist konglomeraadiga on mõttetu rääkida ajakirjandusvabadusest Ungaris.
«Nüüd saavutatakse täielik kontroll valitsusele lähedase parempoolse meedia üle,» ütles Urbán. «Need ettevõtted konkureerisid üksteisega riigi tellitud reklaami pärast, aga nüüd muutub süsteem palju tsentraliseeritumaks ja tegutsemine saab olema palju soodsam.»
Samuti tõdes Urbán, et üksikute iseseisvaks jäänud meediaväljaannete jaoks muutub tegutsemine palju keerulisemaks, sest nad konkureerivad nüüd ühe hiiglasliku vastasega.
Orbán on tegutsenud alates võimuletulekust 2010. aasta kevadel sihikindlalt oma erakonna Fidesz võimu piiravate sõltumatute institutsioonide täitevvõimule allutamise nimel.
Ameerika Ühendriikides tegutsev rahvusvaheline organisatsioon Freedom House nimetab Ungari meediamaastikku juba praegu vaid osaliselt vabaks. Kui 2010. aastal oli Ungari ajakirjandusvabaduse indeks 23, siis sel aastal 44. Seejuures on parim tulemus antud indeksi järgi 0 ja halvim tulemus 100.
Majandusuudiste portaali Bloomberg sõnul võib Ungari selline samm innustada sarnastele tegudele ka teisi režiime, kelle huvides oleks kasutada meediat enda huvides. Sellised kahtlused langevad praegu eelkõige Poolale ja Tšehhile.