Abi vajav inimene peab saama hooldekodusse, isegi kui ei suuda maksta kohatasu

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eaka inimese käed. Pilt on illustratiivne.
Eaka inimese käed. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Kümmel

Kui veel mõni aasta tagasi oli võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis on spetsialiseerunud dementsetele inimestele või psüühiliste erivajadustega inimestele, siis nüüd on ka tavalisse hooldekodusse nii pikk järjekord, et sinna on võimatu kohta saada. Kes aitab lähedasi raske valiku ees? Vastavad sotsiaalkaitseministri Kaia Iva nõunik Eha Lannes ja sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper.

Eestis on tavalised hooldekodud ja erihooldekodud. Tavalised hooldekodud on mõeldud toimetulekuraskustes eakatele, raskelt haigestunud või invaliidistunud täiskasvanuile, kes vajavad pidevat kõrvalabi, kuid kelle vaimne tervis on enam-vähem korras.

Eha Lannes
Eha Lannes Foto: sotsiaalministeerium

Tavalised hooldekodud kuuluvad enamasti omavalitsustele, kuid on ka erahooldekodusid. Veel mõni aasta tagasi oli küll mitte kohe, aga siiski suhteliselt kiiresti võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikk järjekord oli enamasti erihooldekodusse, mis spetsialiseerunud psüühiliste erivajadustega inimestele. Nüüd on ka tavalistesse hooldekodudesse nii pikk järjekord, et sinna on või matu kohta saada. Sotsiaalkaitseministri nõunik Eha Lannes, mida on valitsus selle olukorra leevendamiseks ette võtnud?

Eestis on ligi 160 hooldekodu ja üle 8300 teenusekoha. Sellegipoolest alati sobivat hooldekodu kohe ei leita ja inimene peab teenusele saamist ootama. Ka sellises olukorras peab kohalik omavalitsus igal juhul abi pakkuma. Järjekorras ootavale inimesele peab kohalik omavalitsus pakkuma teisi tema toimetulekut toetavaid teenuseid – näiteks koduteenust, määrama hooldaja, pakkuma intervallhoidu või muud sarnast, mis aitaks tagada inimese toimetuleku ega paneks liigset koormust pereliikmetele ja lähedastele.

Osa hooldekodusid teeb koostööd kirikuga või on oma personali koosseisu värvanud hingehoidja, kes saab pakkuda hingeabi rasketel hetkedel.

Pereliige ei ole lähedase abistamiseks kohustatud puhkust võtma või töölt ära tulema. Pereliikmete hoolduskoormust vähendavate teenuste loomist ja pakkumist kohalikes omavalitsustes oleme rahastanud ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning investeeringud teenuse kättesaadavusse ja kvaliteeti peaksid olema eelkõige kohaliku omavalitsuse rahastatud.

Riigi ülesanne on luua õiguslik raam, kuidas teenust korraldada. Üldhooldusteenusele oleme kehtestanud nõuded, millele teenus minimaalselt vastama peab. Samuti toetame omavalitsusi ja teenuseosutajaid juhendmaterjalidega. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedi juhise, hooldekodudes ravimite käsitlemise juhise. Need annavad teavet teenuse kohta nii teenuseosutajatele kui ka klientidele – soovitan nendega kindlasti tutvuda.

Hooldekodukohtade vajadus on väga suur. Kohatasu on pensioniga ja laste sissetulekutega võrreldes liiga kõrge. Pensionär peab oma kodus pisku pensioniga hakkama saama, sellest üüri ja olme eest maksma, kõhu täis saama, aga hooldekodu kohamaksuks sellest ei piisa. Miks on hooldekodu kohatasu nii kõrge?

Hooldekodu teenus on igal juhul kallis. Keskmine hooldekodukoht maksab 600–700 eurot. Selle sees on töötajate töötasu, hoone ülalpidamiskulu, hooldusvahendid jne. Kvaliteetne teenus on kallis ja kui soovime, et hooldustöötajad saaksid kõrgemat palka, tõuseb loomulikult ka hooldekodukoha maksumus. Ministeerium on lähiaastatel muutmas kogu pikaajalise hoolduse korraldust, sh teenuste rahastamise põhimõtteid. Juba käesoleva aasta lõpuks esitab ministeerium Vabariigi valitsusele esialgsed põhimõtted, kuidas pikaajaline hooldus võiks tulevikus olla paremini korraldatud.

Kellel selle vastu midagi on, et hooldajad korralikku töötasu saaksid. Hooldekodudes kõige raskemat tööd tegevad hooldajad ei saa sugugi suurt, pigem väikest palka. Miks?

See on teenuseosutaja ehk hooldekodu omaniku otsustada, kui suure teenuse hinna ja hooldajate töötasu ta kehtestab.

Hooldekodukoht on vaid üks võimalus. Tegelikult ei kipu sinna mitte keegi, ka see inimene, kes isegi oma mõistusega saab aru, et ta kodus enam ise hakkama ei saa. Milliseid võimalusi omavalitsus ja riik veel pakuvad, et seenior saaks oma kodus eluga hakkama?

Meie sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on, et inimene elaks võimalikult kaua ja iseseisvalt oma harjumuspärases keskkonnas – kodus – ning hoolekandeasutuses elamine jääks viimaseks lahenduseks. Sellest põhimõttest lähtuvad meie poliitikavalikud ja oleme omavalitsusi iseseisvat elamist toetavate teenuste arendamisel ja pakkumisel igati toetanud. Euroopa struktuurivahenditest toetame lähedaste hoolduskoormust vähendavaid teenuseid – näiteks isiklikku abistajat, tugiisikut, koduhooldust, päeva­ või intervallhoiu teenuseid.

Samuti rahastame kodude kohandamist erivajadustega inimestele vastavaks, oleme katsetamas hoolduse koordinatsiooni keerulisemate olukordade lahendamiseks ning arendame vabatahtliku töö rakendamist sotsiaal valdkonnas. Aasta lõpuks esitame valitsusele ettepanekud, kuidas pikaajalist hooldust tulevikus korraldada ja rahastada. Kui siiski selgub, et ainus teenus, mis eakale sobib, on väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ehk hooldekodu, peab kohalik omavalitsus selle teenuse saamise eakale korraldama ning vajadusel tasumisel aitama. Hooldekoduteenus peab olema kvaliteetne ja kättesaadav.

Seni, kuni hooldekodukoha eest tasumine on suuresti lähedaste õlul, võiks riik panustada kasvõi selles osas, et pakub psühholoogilist abi ja tuge. Kõik muud vajadused ju võivad olla tagatud, aga inimene on oma hingehädas igas eluetapis üsna üksi, eriti vanemas eas. Kellega jagada oma leina ja üksindust hooldekodus olles? Kellele kurta hingevaeva? Kellelt saada lohutust?

Osa hooldekodusid teeb koostööd kirikuga või on oma personali koosseisu värvanud hingehoidja, kes saab pakkuda hingeabi rasketel hetkedel. Lisaks alustame sügisel vabatahtliku töö arendamist sotsiaalvaldkonnas. Vabatahtlike abiga saame toetada inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet. Vabatahtlikud suudavad sagely pakkuda tuge, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta, näiteks võib vestluspartneri olemasolu aidata suuremaid muresid ennetada, üksindust leevendada või elumuutusega seotud ärevust vähendada.

Millistesse maakondadesse on plaanis uusi hooldekodusid rajada ja millistesse laiendusi planeerite?

Suuri riiklikke investeeringuid uute eakate kodude loomiseks me praegu ette ei näe, kuid neid on plaanis eraettevõtetel ja omavalitsustel. Küll aga toetame rahaliselt kuni 950 teenusekoha kohandamist dementsuse diagnoosiga inimestele ning uue innovaatilise eakate kodu ehitamist. Möödunud aastast alates toetame hooldekodude energiatõhususe parandamist, sh uute energiatõhusate hooldekodude või juurdeehituste loomist. Uus taotlusvoor kohalikele omavalitsustele avaneb käesoleva aasta sügisel. Majandus­ ja kommunikatsiooniministeerium toetab KredExi kaudu kohalikke omavalitsusi ja inimesi nende elutingimuste parandamisel.

Kui kellelgi ettevõtjatest tekib pansionaadi rajamise mõte, siis kas ta peab sellega ise hakkama saama või tasub ka ministee riumi poole pöörduda, ehk saab rahalist abi või tuge?

Ettevõtjad on ikka aeg­ajalt ministeeriumi poole sellistes küsimustes pöördunud ning ministeerium on andnud juhiseid ja nõu, millistest õigusaktidest hooldekoduteenuse loomisel lähtuda tuleb. Rahaline toetus on põhiliselt suunatud kohalikele omavalitsustele. Erinevate programmide raames on antud investeeringutoetust hooldekodudele, näiteks aastatel 2007–2013 oli regionaalministri määruse alusel võimalik meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine” taotleda vahendeid sotsiaalteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks, sealhulgas hooldekodude ehituseks ja rekonstrueerimiseks.

Kõigile omavalitsusjuhtidele tehti sel aastal üleskutse taotleda KredExilt toetust eakatele teenusmajade loomiseks, kus seeniorid saaksid üürida ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ning kus oleks vajadusel lihtne pakkuda mõningast kõrval abi ja ühistegevusi. Selline lahendus hoiaks mõnelgi juhul (pikaks ajaks) ära hooldekodusse mineku vajaduse.

Insuldi või infarkti saanud inimene vajab tihti kohe ööpäevaringset abi. Vahel on abivajaja kõrval teine seenior, kes ei suuda teda tõsta, lapsed aga ilmas laiali. Mida peaks lähedane ette võtma, kelle poole pöörduma, et abi saada?

Kui on tekkinud olukord, kus inimene kas vanuse või tervisliku seisundi tõttu enam iseseisvalt kodus toime ei tule ja tema eest hoolitsemise koormus on lähedastele liiga suur, on kõige esimene samm pöörduda abi vajava inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole ja anda inimese abivajadusest teada. Seejärel saab sotsiaaltöötajaga juba konkreetsemalt kokku leppida, millal ja kus ta inimese abivajadust hindab – kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab inimest haiglas või on abivajaja ise võimeline sotsiaaltöötaja juurde minema. Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses inimene vajab. Hindamine tagab selle, et inimene saaks temale sobiva teenuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles