BLOGI. Angela Merkeli mantlipärijaks valiti Annegret Kramp-Karrenbauer (5)
7. detsember 2018, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/07/11637579t1h8867.jpg)
Saksa võimupartei Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) valis täna erakonda 18 aastat juhtinud kantsler Angela Merkeli järeltulijaks partei senise peasekretäri Annegret Kramp-Karrenbaueri.
Inglise keeles saab sündmuste käiku jälgida Deutsche Welle vahendusel.
Merkel (64) lahkub erakonnajuhi kohalt pärast mitut kehva valimistulemust, mille juured on tema vastuolulises rändepoliitikas. Merkelit peetakse Euroopa mõjuvõimsaimaks liidriks ning täna toimuvatest valimistest sõltub, kas ta saab lõpetada oma neljanda ametiaja kantslerina 2021. aastal, nagu ta ise tahab.
«Olen väga tänulik, et sain olla erakonna esinaine 18 aastat. See on väga pikk aeg ning loomulikult on CDU-l olnud tõuse ja mõõnu,» lausus Merkel Hamburgi valimispaika saabudes.
Merkel on kantsler 2005. aastast ning liigutas ametiajal CDU ja Saksamaa tasapisi poliitilise spektri keskele. Tema tuntuimate algatuste seas on heldem vanemapuhkus, tuumaenergiast loobumine ning kohustusliku sõjaväeteenistuse lõpetamine.
Talle koguneb täna Hamburgi asendajat valima 1001 delegaati, kelle häälte eest võitleb kolm kandidaati.
Kaks peamist kandidaati on CDU asejuht Annegret Kramp-Karrenbauer (56) ning advokaat Friedrich Merz (63). Nende heitluse keskmes on küsimus, kas erakond peaks embama Merkeli pärandit või sellest eemalduma.
Kolmas kandidaat on Merkeli rändepoliitika kriitikust tervishoiuminister Jens Spahn. Arvatakse, et ta on toetuselt Kramp-Karrenbauerist ja Merzist kaugel maas.
Kramp-Karrenbauerit peetakse Merkelile sarnaseks nii poliitikalt kui ka hoiakutelt. Merzist on saanud tõrvikukandja neile, kes tahavad kantsleri poliitikast jõuliselt eemalduda. Arvatakse, et Kramp-Karrenbaueril on Merkeli tugev toetus, kuid palju sõltub sellest, kui suur on delegaatide soov viia erakond konservatiivsemasse suunda.
Mõjuvõimsaid toetajaid on ka Merzil. Sel nädalal asus tema selja taha mõjuvõimas endine rahandusminister Wolfgang Schäuble, kes on praegu parlamendispiiker.
Analüütikute hinnangul on nii Merz kui ka Schäuble kantsleri peale pahased ka isiklikel põhjustel. Merkel nurjas Schäuble püüdlused saada presidendiks ning Merzi soovi jääda CDU fraktsiooni juhiks.
Ennustatakse tulevärki
Vähesed analüütikud on julgenud ennustada, kes valimised võidab, kuid Saksa meedia ennustab tulevärki.
«Schäuble manööver näitab, et Vana-Saksamaa CDU üritab tagasi tulla,» kirjutas nädalaleht Der Spiegel.
«See on (ekskantsler Helmut) Kohli aastate CDU, kus mehed nagu Schäuble ja Merz haukusid käske nagu sõjaväe ohvitserid ning naised tegid tavaliselt kohvi.»
Lehe Süddeutsche Zeitung hinnangul ilmestab Schäuble samm, et CDUs pikalt vindunud erimeelsused, mida varjas koondumine Merkeli taha, võivad eelseisval kongressil välja tulla. «Merkeli aastate CDU on lagunemas,» kirjutas leht. «Opositsioonilised pooled on moodustumas.»
Valimiste võitjal seisab ees suur katsumus, sest erakonna toetus on langenud Merkeli ajastu tipphetke 40 protsendilt 28 protsendile. Erakond on kaotanud toetust nii poliitilise spektri paremalt kui ka vasakult küljelt. Paremalt teeb tõusu immigratsioonivastane erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD), vasakult Rohelised.
«Merkeli ajastu on käegakatsutavalt lõppemas,» lausus ajakirjanik ning Kramp-Karrenbaueri biograaf Kristina Dunz.