Jeemeni mässulised: oleme edu korral valmis rahukõnelusi jätkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeemeni šiiamässulised huthid on avatud kõneluste jätkamisele valitsusega, kui praegu Rootsis peetavaid läbirääkimisi saadab edu, ütles huthide pressiesindaja.
«Kui me lahkume nendelt läbirääkimistelt edu saavutanuna - edu usalduse loomisel ja raamistiku leidmisel - saame pidada järgmise kõnelustevooru» lähikuudel, ütles rahukõnelustel mässuliste delegatsiooni juhtiv Mohammed Abdelsalam ajakirjanikele.
Huthid ja Jeemeni valitsuse esindajad peavad Rootsis Rimbos läbirääkimisi alates neljapäevast.
Muuhulgas arutatakse potentsiaalseid humanitaarkoridore, vangide vahetust, rivist välja langenud Sanaa rahvusvahelise lennujaama taasavamist ning Hodeida linna saatust, mida valitsusväed on püüdnud alates juunist pealetungiga vallutada.
Valitsuse esindajad, mässuliste pressiesindaja ja ÜRO eriesindaja Martin Griffiths on kõik öelnud, et praeguse kõnelustevooru eesmärk ei ole poliitilise lahenduse leidmine mitmendat aastat kestvale sõjale.
Jeemeni välisminister ütles laupäeval, et riigi peamine lennujaam tuleb valitsuse kontrollitavasse Adeni linna, kuid ka mässuliste valduses oleva Sanaa lennuvälja võib avada.
«Me oleme valmis täna avama Sanaa rahvusvahelise lennuvälja, kuid meie visiooni kohaselt saab Adenist Jeemeni tähtsaim lennujaam,» lausus Khaled al-Yamani oma esimeses usutluses neljapäeval alanud rahukõneluste algusest saadik.
Jeemeni pealinn on alates 2014. aastast olnud huthi šiiamässuliste kontrolli all, kes tõrjusid valitsuse sealt välja ja hõivasid lisaks rea sadamalinnu riigi rannikul.
Abedrabbo Mansour Hadi valitsus on sestsaadik üritanud Iraani toetatavaid mässulisi tagasi tõrjuda. 2015. aastal tuli valitsusele appi Saudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon.
Konflikt on vallandanud ÜRO hinnangul maailma rängima humanitaarkriisi, kus 14 miljonit inimest on näljahäda veerel. Vähem kui nelja aastaga on tagasihoidlike hinnangute kohaselt tapetud pea 10 000 inimest.