OTSEÜLEKANNE: tänavune inimõiguste aastakonverents räägib väärtuskonfliktidest

Foto: EHIR

Täna peetakse järjekorral Tallinnas inimõiguste aastakonverentsi, mis sel korral on pühendatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 70. aastapäevale ja selle dokumendiga seotud väärtuskonfliktidele.

Ajakava

9-9.30 Avakõned

• Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
• Eiki Nestor, Riigikogu esimees
• Ph.D Mart Nutt, Riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja
• Prof. Leonhard Lapin, Eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor

9.30-11 I paneel: Väikeriik kui võrdne partner

Väikeriikide arvuline ülekaal ÜROs on kinnitus selle kohta, et nende hääl on rahvusvahelises suhtluses üha olulisem. Just seepärast, et väiksed ei ole alati maailmas kuuldavad, tulekski neil ära kasutada oma tugevust – võimet teha tõhusat koostööd.

Väikeriigid, keda ei kammitse liigne riiklik bürokraatia, suudavad olla praktilised ja paindlikud ning muutustega dünaamilisemalt kohaneda. See muudab nad ka suurtele tõhusaks partneriks, sest nad toovad kaasa uusi ideid.

Miski ei ohusta väikeriike rohkem kui rahvusvahelise õiguse jalge alla tallamine. Kuid selleks, et seda õigust kaitsta, on vaja ühiseid pingutusi. Et tagada väikeriikide ja nende inimeste õiguste kaitse, peavad väikeriigid selle teema rahvusvahelisel areenil jõuliselt tõstatama.

Eesti mõistab väikeriikide koostöö tähtsust ning on valmis esindama ja kaitsma kõigi väikeste huve rahvusvahelisel areenil, sealhulgas ka ÜRO Julgeolekunõukogus mitte-alalise liikmena.

• Pasi Patokallio, suursaadik, välispoliitika ja relvastuskontrolli ekspert
• Jens Ole Bach Hansen, Taani diplomaat, ÜRO kestliku arengu eesmärkide eestvedaja
• Raimonda Murmokaitė, suursaadik, Leedu välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktor
• Paul Teesalu, Eesti välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler
• Moderaator: Evelyn Kaldoja, ajakirjanik, Postimees

11:20-12:50 II paneel: Kas inimõigustel on tulevikku?

Maailmas, kus tõstab pead sallimatus ja kerkib poliitareenile äärmuslikke populiste, on traditsioonilised inimõigused järjest tahaplaanile tõugatud. Kas inimõigused vajavad uut reguleerimist? Kas populistlik vastandamine, vaadete lahterdamine, ksenofoobne ja misogüünne maailmapilt on märguandeks, et inimõiguste organisatsioonid peaksid leidma uue sünergia nii rahvusvaheliste kui ka kohalike inimõigusliikumiste vahel?

Inimõigused on palju enamat kui poliitiline programm – tänapäeva maailmas tuleb neid vaadelda kui geopoliitilisi, tehnoloogilisi, kultuurilisi, riiklikke strateegiaid, mis tagavad vaba ja võrdse arengu. Lisaks esitavad inimõiguste kaitsele väljakutse uued julgeolekuohud: terrorism, rahvusvahelise õiguse eiramine ning kontrollimatu ebaseaduslik migratsioon, millega kaasneb ka inimkaubandus.

Riigid peavad ühest küljest tagama inimestele uutes oludes julgeoleku, kuid samal ajal ei tohi nad ise ohtu seada inimõigusi. Need on demokraatlike väärtuste kaitsmisel kõige suuremad väljakutsed.

• John Dalhuisen, Inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert, Euroopa Stabiilsusinitsiatiivi (ESI) vanemteadur
• Jean-Yves Camus, Politoloog, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste ekspert
• Prof Ph.D Alison Brysk, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ekspert
• Nina Reiners, politoloog, rahvusvahelise õiguse ekspert
• Liisa Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
• Moderaator: Hannes Vallikivi, advokaat ja õigusteadlane

13:40-15:10 III paneel: Algoritmid ja inimõigused

Õigus eraelu puutumatusele on iga inimese põhiõigus, mille tagavad inimõiguste ülddeklraratsiooni artikkel 12 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste artikkel 17.

Milline aga on sinu portree Interneti algoritmide ehk automatiseeritud andmetöötlusmeetodi põhjal? Millisena määravad need algoritmid selle, kes sa oled, milliseid valikuid teed ja kuidas saab sind mõjutada?

Piir algoritmi soovituste ja inimese otsustuste vahel muutub järjest hägusamaks, selle tulemuseks on automaatsed otsused, mille eest keegi ei taha võtta vastutust. Digitaalsed tehnoloogiad mõjutavad juba mitmeid meie arusaamasid, näiteks õigust elule, õigust õiglasele kohtupidamisele, süütuse presumptsiooni, õigust eraelu puutumatusele ja sõnavabadusele, õigust vabadele valimistele, ja isegi õigusriigi põhimõtteid.

Kes vastutab inimõiguste rikkumise eest, kui otsuse tegi algoritm? Kas isik, kes selle koodijupi programmeeris või isik, kes seda haldab, või isik, kes otsuse ellu viis? Kuidas säilitada ja kaitsta inimõigusi üha peale tungivate digitehnoloogiate eest, mis võtavad meilt üle kontrolli ja otsused? Kas uued tehnoloogiad üldse arvestavad inimõigustega?

• Giovanni Buttarelli, Euroopa Andmekaitseinspektor
• Helen Eenmaa-Dimitrieva, Õigusteadlane, IT-õiguse teadur
• Vesselin Popov, Cambridge ülikooli Psühhomeetriakeskuse äriarenduse juht
• Prof Ph.D Ben Wagner, Tehnoloogia ja inimõiguste ekspert, Privacy & Sustainable Computing Lab juht
• Moderaator: Luukas Ilves, Lisbon Councili vanemteadur ja asejuht

15.30-17 IV paneel: Usun Venemaa tulevikku…

Venemaa on tohutute võimaluste maa. Kuid need võimalused on sumbunud nostalgiasse ja usku oma erilisse missiooni, mis on nõudnud tohutut ressursse, aga toonud kaasa palju kannatusi nii Vene piiride sees kui väljas. Ometi on Venemaal võimalus nõiaringist välja rabeleda, liikuda edasi demokraatliku Euroopa riigina. Kas on…

• Sergei Badamshin, advokaat, inimõiguste kaitsja
• Aleksei Gaskarov, ühiskonnategelane ja aktivist
• Olga Shorina, ajakirjanik, Boris Nemtsov Foundation for Freedom kaasasutaja
• Harri Tiido, Eesti suursaadik Soomes
• Moderaator: Raivo Vare, majandusekspert ja ühiskonnategelane