Nagu sõjas: Rootsis on erakordselt palju granaadirünnakuid (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris sai Stockholmis Vårby gårdi metroojaama juures granaadiplahvatuses surma 63-aastane mees, kes tänaval vedelenud relva seda mänguasjaks pidades üles korjas.
Jaanuaris sai Stockholmis Vårby gårdi metroojaama juures granaadiplahvatuses surma 63-aastane mees, kes tänaval vedelenud relva seda mänguasjaks pidades üles korjas. Foto: Henrik Montgomery / TT NEWS AGENCY / REUTERS / Scanpix

Viimasel kaheksal aastal on rünnakud, kus kasutatakse käsigranaate, Rootsis oluliselt sagenenud: enam kui sajas vahejuhtumis on selle ajaga saanud surma kaks inimest ning vigastada üheksa, mida on märksa rohkem kui teistes Euroopa riikides.

«See on ekstreemne riigi kohta, mis pole sõjas,» lausus kriminaalkomissar Gunnar Appelgren, kelle uurimisvaldkonnaks on jõugukuritegevus.

Kui viimase kümne aastaga on Rootsis mitmekordisunud surmaga lõppevate tulistamiste arv, siis samas taktis on kasvanud ka granaadiplahvatuste sagedus, näitas Malmö ülikooli tuleviku-uuringute instituudis tehtud analüüs.

Kui 2011. aastal toimus Rootsis kaks käsigranaadiplahvatust, siis 2016. aastal oli neid koguni 39, mis oli ka halvas mõttes rekordaasta. Kokku on Rootsis plahvatanud alates 2011. aastast kuni selle aasta detsembri alguseni 116 granaati.

Viimane granaadiplahvatus toimus politsei esialgsel hinnangul alles läinud reedel, kui rünnati üht restorani Göteborgis. Pühapäeva hommikul toimus Malmös kaks plahvatust, kuid seni pole selge, mis need põhjustas.

Suurem osa granaadiplahvatusi on viimasel kaheksal aastal toimunud suurlinnades Malmös, Stockholmis ja Göteborgis, vahendas SVT. Samal ajal toimus suurlinnades 1048 tulistamist, peamiselt probleemsetes äärelinnades.

Tulistamiste puhul kehtib reegel, et kahe nädala kestel pärast tulistamist on esimese juhtumi toimumise paigast saja meetri raadiuses viis korda suurem tulistamise risk kui muidu.

Käsigranaadirünnakud järgivad sama mustrit ning kui juba üks rünnak on toimunud, kasvab uue vahejuhtumi risk kaheks nädalaks.

Kolmandik granaadirünnakutest on suunatud inimeste vastu, ülejäänud on sihitud eri objektide, näiteks politseijaoskondade ja elumajade vastu.

Viimati nõudis granaadirünnak Rootsis ohvri tänavu jaanuaris, kui Stockholmi kaguosas Vårby piirkonnas sai surma 63-aastane Daniel Cuevas Zuniga. Mees oli parasjagu lõpetanud töö vanadekodus ning suundus koos abikaasaga poodi, kui leidis tänavalt granaadi. Pidades seda mänguasjaks, korjas ta relva üles, see plahvatas, tappes mehe ning vigastades tema naist.

Kaks aastat varem sai surma kaheksa-aastane poiss, kui jõugukonfliki käigus visati granaat ühte korterisse Göteborgis Biskopsgårdeni piirkonnas.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles