Kreeka ja Itaalia asemele on rändekriisi tulipunktiks saamas Küpros (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/11/11647592t1h785f.jpg)
Küprosel on kasvamas mure üha suuremal hulgal saabuvate migrantide pärast, sest smugeldajad on asunud ära kasutama keerulist olukorda Kreeka ja Türgi osaks jagatud saarel ning selle ligidust Lähis-Idale.
«Küpros on üleküllastunud,» lausus Küprose siseminister Constantinos Petrides intervjuus The Guardianile. «Enam pole võimalik sellist voolu vaevata vastu võtta või olukorraga toime tulla, ükskõik kui palju raha me saame.»
Elanike arvu vaadates on Küpros tänavu saanud Euroopa Liidus kõige rohkem asüülitaotlusi: ühe miljoni elanikuga maal on esitatud ligi 6000 varjupaigasoovi.
Augustiks oli asüülitaotluste arv kasvanud 55 protsenti võrreldes sama kaheksakuulise perioodiga mullu, ning siis oli taotluste arv omakorda 56 protsenti kõrgem kui 2016. aastal, kui uskuda Küprose siseministeeriumi arve. Kuna riigi vastuvõtusüsteem ei suuda kasvuga toime tulla, on Küpros palunud Brüsselilt abi.
«See on Euroopa probleem,» rõhutas Petrides, kelle sõnul panevad suletud piirid mujal ühenduses väikestele Euroopa Liidu piiririikidele nagu Küpros ebaõiglaselt raske koorma. «On äärmiselt vajalik leida terviklik lahendus, mis tähendab asüülitaotlejate automaatset ümberjaotamist riikide vahel kogu Euroopa Liidus.»
Suurem osa Türgi ja Liibanoni ülerahvastatud pagulaslaagritest saabuvatest süürlastest, aga ka mujalt pärit põgenikest maabuvad Türgi kontrolli all oleval Põhja-Küprosel. Seejärel liigutakse edasi saare osi eraldava puhvertsooni kaudu Küprose kreeka poolele.
180 kilomeetrit pikk eraldusjoon, kus patrullivad ÜRO üksused, on täis kohti, kust on võimalik märkamatult üle lipsata.
Viimastel kuudel on väidetavalt saabunud ka Põhja-Küprose Ercani lennujaama üha rohkem migrante, keda Küprose Kreeka poole võimud ei saa tagasi saata, kuna Türgi keeldub pärast 1974. aasta sissetungi saare lõunaosa tunnustamast.
Kuna rahvusvahelised ametid keskenduvad peamiselt meritsi saabuvatele mingrantidele, alahinnatakse abiühenduste väitel Küprosel olevate sisserändajate arvu oluliselt.
«Me oleme humanitaarorganisatsioon, mis tegeleb vaesuse, nälja ja kodutusega ning me näeme kõigi nende kasvu,» lausus Caritase kohalik tegevjuht Elizabeth Kassinis.
Praegu on Küprosel vastus andmata 8000 asüülitaotlusele ning ÜRO pagulasameti UNHCRi arvates ei saa riigi võimud enam hakkama. «Me räägime protsessist, mis võib võtta kuni viis aastat ja kus äärmiselt suur hulk inimesi ootab oma palvetele lõplikku vastust,» selgitas UNHCR esindaja Nicosias Katja Saha.
Küprose kaks pagulaslaagrit on ülekoormatud, mistõttu kästakse uutel saabujatel 72 tunni jooksul leida ise peavari, mis aga on peaaegu võimatu, nii et pealinnas Nicosias magavad paljud migrandid parkides, bussides ja majade fuajeedes.
Süüria sõja vältel on suurem rändelaine seni Küprosest mööda läinud, sest enamik põgenikke on liikunud Kreekasse ja Itaaliasse.
«On üllatav, et tulenevalt oma geograafilisest asukohast pole Küpros seitse aastat kestnud konfliktist seni rohkem mõjutatud olnud,» lausus Saha.