EOK andis Eesti koondise esinemisele Pyeongchangi olümpial rahuldava hinde
11. detsember 2018, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/09/7560091t1h665e.jpg)
Teisipäeval, 11. detsembril toimunud Eesti Olümpiakomitee (EOK) esindajate kogu andis Eesti koondise esinemisele Pyeongchangi taliolümpiamängudel rahuldava hinde.
EOK spordidirektor Martti Raju sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge koos alaliitudega konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol, mis on vajalikud olümpiajärgselt alates 2018. aasta märtsist toetuste saamiseks. «Selleks piiriks oli olümpia 20. koht ning neid kohti tuli Pyeongchangis oodatust rohkem, samas ei saa ka öelda, et oleks põhjust käsi plaksutada. Seega on tippspordikomisjoni ettepanek hinnata Eesti delegatsiooni osalemist Pyeongchangi olümpial rahuldavaks,» ütles Raju.
Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooninormid
Raju sõnul on ROK teinud 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumisel mitmeid sisulisi muutusi võrreldes eelmise, Rio suveolümpiaga.
«Tokyos on ROK liikunud suure sammu edasi selle suunas, et mees- ja naissportlasi oleks võrdne arv, mis toob osadel aladel kaasa muutusi distsipliinide ja võistlusklasside jaotuses ja arvus. Olümpianormi täitmine on tehtud paindlikumaks – lisandunud on kvalifikatsioonivõistlusi ning ära on nullitud olukordi, kus kvalifitseerumine on seotud ühe võistlusega, samuti on pikenenud kvalifitseerumisperiood, mis enamikul aladel on nüüd kahe hooaja põhine. Sealjuures teenitakse enamikul aladel välja olümpiakoht riigile, mitte sportlasele nimeliselt,» rääkis Raju.
Raju märkis, et EOK esindajate kogu kinnitas ROKi normid ära muutmata kujul. «Latti me ühelgi alal ei tõstnud, sest ROKi miinimumnormid on niigi väga kõvad. Sportlasi nimeliselt me veel ei kinnita, sõltumata normi täitmisest, ehk olümpiale läheb mitte tingimata see sportlane, kes täitis normi, vaid see sportlane, kes on vahetult enne olümpiat parimas vormis. 2019. aasta lõpus hindame seisud esindajate kogul veelkord üle ja siis hakkame vaatama ka nimesid,» ütles Raju.
Esindajate kogu kinnitas kvalifikatsioonikriteeriumidena Tokyo olümpiamängudest osavõtuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt vastu võetud normid 20 spordialal, millel Eesti sportlased on praegu olümpiaettevalmistusse kaasatud ning olümpiale pääsemine on reaalne: aerutamine, jalgrattasport, iluvõimlemise rühmkava, judo, karate, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, maadlus, purjetamine, rannavõrkpall, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, vehklemine, vibusport. Normidega saab tutvuda EOK kodulehel.
Nimeline ülesandmine Tokyo mängudele peab olema tehtud hiljemalt 6. juulil 2020. Hetkel on Eesti taganud Tokyo olümpiamängudele kaks kohta: purjetamise Laser Standard ja purjelaua RS:X naised klassis.