Raamist väljas. Lendamine pole enam lahe

Kaarin Kivirähk
, kunstikriitk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kati Ilvese kureeritud näitus Nantesis "Üle voogava silmapiiri" mõtestab samuti ökokatastroofi eelaimdust. Fotol teos "Premonition", autor Laura Põld.
Kati Ilvese kureeritud näitus Nantesis "Üle voogava silmapiiri" mõtestab samuti ökokatastroofi eelaimdust. Fotol teos "Premonition", autor Laura Põld. Foto: Philippe Piron

Inimestel on aega 12 aastat, et kõige hullem kliima soojenemisega kaasnev ära hoida – peatada pole seda enam võimalik. Nii ütlesid oktoobri alguses ÜRO kliimaraporti koostanud teadlased. Kuidas reageerib maailma kõige olulisemale probleemile kunstivaldkond?

Kliimakatastroofist tingitud maailmalõpp on olnud kaasaegse kunsti läbiv teema juba mitu-mitu aastat. «Tundub, et viimasel viiel aastal on olnud nii palju näituseid tulevikust. Aga samas näib mulle, et reaalse elatava tuleviku mõte on kadumas,» ütles Soome kunstnik Jaakko Pallasvuo intervjuus Eesti kunstniku Katja Novitskovaga ajakirjas Estonian Art 2017. aastal.

Novitskova ja Pallasvuo on mõlemad kunstnikud, kes oma töödes katastroofi eelaimdusega tegelevad. Tänapäevane ökokunst ongi tihti pleksiklaasist või siis arvutimängulik 3D-renderdus. «Lapsena tundus, et asjad saavad minna ainult paremaks, aga see tunne on nüüd suht kadunud,» ütles Katja samas intervjuus. «Me oleme massilise väljasuremise keskmes,» vastas Jaakko, «aga on veider mõelda, et selliseid asju on varem juba vähemalt viis korda juhtunud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles