Magus hurmaa toidab südant

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hurmaad ostes jälgi, et see oleks ümmargune ja priske, sileda ja läikiva pinnaga. Ära osta vilju, millel on plekid või armid, koor mõranenud või lehed vilja tipus puudu.
Hurmaad ostes jälgi, et see oleks ümmargune ja priske, sileda ja läikiva pinnaga. Ära osta vilju, millel on plekid või armid, koor mõranenud või lehed vilja tipus puudu. Foto: Peeter Langovits

Lühikese aja jooksul hilissügisel jõuavad meie poeletile oranžid hurmaad. Magus, mõnel pool lausa mee asemel kasutatav hurmaa on toitev ja tervislik puuvili.

100 g hurmaad annab 60 kcal energiat, sisaldab keskmiselt 80 g vett, 15–17 g süsivesikuid, 6 g kiudainet, 0,5 g proteiini, 0,5 g parkaineid ja 0,3 g rasvu. Hurmaa massist moodustavad tervelt neljandiku glükoos ja fruktoos. Organism kasutab hurmaa „suhkru” ära südamelihase toitmiseks, seejuures ei saavuta glükoosisisaldus veres haripunkti, nii nagu see juhtub rafineeritud suhkrut kasutades.

Jaapanis olidki täisküpsed hurmaad algselt suhkru aseaine, nende püreed kasutati nagu mett. Veel sisaldab hurmaa palju kaaliumi ja magneesiumi, mikroelementidest joodi, seleeni, tsinki, vaske ja mangaani. Vitamiinidest A-provitamiini (2000 ühikut), E- ja K-vitamiini, kuid C-vitamiini ainult 10 mg%. Hurmaa on rikas antioksüdantidest ehk rakkude eluea pikendajatest. Hurmaad hinnatakse porgandi kõrval teiseks imikule sobivaks toidulisandiks.

Muide, hurmaa botaaniline nimetus Diospyros tähendab kreeka keeles jumalate toitu. Vilju süüakse peamiselt toorelt, kasutatakse tervisliku magustajana smuutis ja puuviljasalatis, magustoitudes ja hoidistes, lisandina jäätise, kohupiimakreemi, keedukreemi, kodujuustu ja vahukoore juurde.

Vili (tegelikult mari) lõigatakse pikuti pooleks ja süüakse lusikaga, koor jäetakse alles. Likööri ja rummi lisamine annab viljalihale eriti pikantse maitse. Ida-Aasias kuivatatakse hurmaasid päikese käes ja saadakse kristalliseerunud suhkruga kaetud hõrgutised.

Hea salati prae kõrvale saab, kui vili koorida, tükeldada ja serveerida koos kodujuustuga. Hurmaad võib lisada kookidele, muffinitele, tortidele, vahvlitele. Kellele eelnevast veel ei piisa, võib viljaliha välja uuristada, kuumutada pannil koos oliiviõliga ja kasutada küpsetatud kana, pardi, kala või sealiha glasuurina.

Rikkaliku parkainesisalduse tõttu ei soovitata hurmaad süüa tühja kõhuga.

Poes võib hurmaad müügil näha ka muude nimetuste all: diospüür, persimon, jaapani aprikoos, jaapani kakiploom, hiina datliploom, käki, šaron või hiina küdoonia. Vanemates eestikeelsetes kokaraamatutes võime seda imelist puuvilja enim kohata kakiploomi nime all.

Hurmaa vili on botaanilises mõistes mari, mis kasvab 3–18 meetri kõrgustel puudel. Täiskasvanud puult võib saada saaki kuni 250 kilo.

Kuna hurmaa kuulub ühte perekonda eebenipuuga, siis mööblitööstuses on hinnatud selle puit, millest valmistatakse muu hulgas piljardikiisid, vibusid ja golfikeppe.

Hurmaa päritolumaa on Indo-Hiina subtroopika. Hurmaa viljad olid eelajaloolisel ajal tähtis toiduallikas Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Looduslikult kasvab taim subtroopilistes Hiina metsades ja selle vilju on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 eKr. Hurmaa esimesed kultuursordid pärinevad 5. või 6. sajandist. Tänapäeval tuntakse üle 2000 hurmaasordi.

Küps hurmaa on veidi klaasjas ja katsudes sültjas, välimuselt meenutab pisut tomatit. Üks vili kaalub keskmiselt 100–400 g. Õhukese sileda ja läikiva koore värv varieerub kollasest sügavpunaseni.

Hurmaad ostes jälgi, et see oleks ümmargune ja priske, sileda ja läikiva pinnaga. Ära osta vilju, millel on plekid või armid, koor mõranenud või lehed vilja tipus puudu. Soovitatav on valida kõva pinnaga hurmaa ja lasta sel toatemperatuuril paar päeva küpseda. Täisküpsuse tunnus on klaasjalt läikiv viljasisu.

Hurmaa mõned sordid on tanniinirikkad nagu toomingamarjad, teevad süües suu veidi kuivaks. Selliseid vilju tasub hoida tund aega sügavkülmas ja nende maitse paraneb tunduvalt. Poolvalminud vilju saab harilikus külmikus säilitada nädalajagu või pisut rohkem.

Mesine hurmaasmuuti

3–4 hurmaad, 1 klaas vett ja 8–12 sl mett. Lahusta soojas vees mesi, pane lahus külmikusse jahtuma. Lõika hurmaad pikuti pooleks, pane nende sisu mikserisse. Lisa jahtunud meesiirup, mikserda kõik ühtlaseks massiks ja serveeri kohe.

Hommikusmuuti

1 küps hurmaa, 1 punane apelsin, ½ üleküpsenud banaani, ½ kiivit ja 1 klaas keefiri. Lõika hurmaa pikuti pooleks, pane pehme sisu lusikaga mikserisse. Koori apelsin, eemalda terava noa abil kogu valge osa, lõigu sisu väiksemaks ja pane mikserisse. Mikserda kõik koostisosad maksimumkiirusel ja serveeri kohe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles