Kesklinna pargid muudetakse tasapisi turvalisemaks

Tallinna kesklinna parkide ülevaatuse tulemusel saab hakata tegema esimesi muudatusi parkide turvalisuse ja atraktiivsuse suurendamiseks.

Kesklinna valitsus alustas suve lõpul koos politsei ja arhitektide liidu esindajatega linnaosa parkide ülevaatust, et kaardistada probleemsed kohad ja võimalused nende kõrvaldamiseks. Nüüdseks on  Kesklinna vanema Vladimir Sveti sõnul analüüsitud Musumäe, Kanuti aia, Skoone bastioni haljasala, Tornide väljaku, Toompargi, Poolamäe, Tuvi ja Hirvepargi olukorda.

«Välja on koorunud neli põhimõtet, mida peame järgima,» rääkis Svet. «Esiteks maastiku jätkuvus, mis hõlmab vanalinna ümbritsevate parkide paremat omavahelist ühendust, et sinna satuks rohkem inimesi; teiseks piisav valgustus jalakäijate marsruutidel ja inimeste kogunemiskohtades; kolmandaks parkide ligipääsetavus ja läbinähtavus ning neljandaks enamate tegevuste toomine parkidesse nii eraldi kultuuriprogrammidena kui ka lähikonna asutuste kaasamisena pargitegevuste rikastamisse. Kokkuvõttes on oluline tuua parkidesse rohkem inimesi, mis on parim turvalisuse garantii.»

Svet nimetas esimeste sammudena lähikuudel ühendusvõimaluste loomise kaalumist Kanuti aia ja Rotermanni kvartali vahel, Kanuti aia mänguväljaku valgustamist ning Snelli tiigi äärse kuuri lammutamist koos sealse kõnenurga põõsagruppi harvendusega. Kesklinna politseijaoskonna piirkonnavanem Liisa Merekivi rõhutas valvekaamerate paigaldamise vajadust – need töötavad juba Musumäel ning lisanduvad peagi ka Kanuti aeda.

«Lisaks panustab politsei kõrghooajal nii noorsoo- kui ka abipolitseinike täiendavate patrullidega, ent väga palju saab meie avaliku ruumi turvalisuse heaks ära teha ka hool ja tähelepanelikkus kõigi kodanike, ennekõike aga lapsevanemate poolt,» märkis Merekivi.

Arhitektide liidu president Katrin Koov ütles, et linnapargid kui kõige demokraatlikum osa linnaruumist on vajalikud kõigile linlastele, mitte üksnes noortele vaba aja veetmiseks. Seetõttu kutsus ta ka üles tooma parkidesse rohkem liigi- ja elurikkust.

Parkide uuendamist alustab Kesklinna valitsus oma ukse alt - lähiajal lammutatakse Šnelli tiigi äärne vana kuur ning harvendatakse põõsaid, mille varju kipuvad kogunema napsivennad.

FOTO: Uwe Gnadenteich

Sveti sõnul on veel üks oluline põhimõte nähtavus ja läbipääsetavus ka politsei jaoks. «Üks asi on see, et parkide teed peavad olema erinevate vajadustega inimeste jaoks piisavalt head. Teine asi on see, et politseil oleks võimalik tõhusalt patrullida ning et politseiautol oleks võimalik kiiresti näiteks Musumäele pääseda. See nõuab teatud ruumi ümberkorraldamist Valli tänava pool,» ütles Svet. Ta lisas, et linnaosavalitsusel on suured plaanid nii Kanuti aia kui Tornide väljakuga, samuti Šnelli tiigi ümbrusega.

Koov lisas, et inimene pole ainus liik, mis linnas elab. Seetõttu võiks parkidesse sisse tuua rohkem liigirikkust ning lubada ka metsikumaid alasid. «Näiteks ei pea iga kahe nädala tagant muru niitma, vaid mõnes piirkonnas võib lasta rohul kasvada, et pakkuda kohta putukatele ja väikestele loomakestele, kes seal elavad. Parkide olukorra parandamine on laiem kui lihtsalt kaamerate ja valgustuse lisamine. See on üks suur tervik, millega peab pidevalt tegelema,» ütles Koov.

Ta soovitas tähele panna ka seda, et Tallinna pargid on enamjaolt pärit ajast sada ja rohkem aastat tagasi. «Bastionaalvöönd muudeti linnaparkideks 19. sajandi lõpus. Paljud pargid tehti korda alles Eesti Vabariigi ajal. Ja see parkide kontseptsioon on jäänud sinna aega. Meil ei ole tõeliselt kaasaegseid linnaparke. Pole vaja platsi puhtaks teha – ka ilusate vanade puude all saab midagi teha, et pilt muutuks mõnusamaks ja vaheldusrikkaks,» ütles arhitektide liidu esimees.

Tõnismäel Rahvusraamatukogu taga oleva Tuvi pargi tulevik saab Sveti sõnul olema seotud endise Lastestaadioni ala planeerimisega. «Spordi- ja noorsooametil on plaan seda ala arendada ja selle kohta on isegi ideekorje tehtud. Põhiküsimus ongi, kuidas seda ala Tuvi pargiga ühendada. Mis puudutab Tuvi pargi lähemat tulevikku, siis meil on mõned mõtted, mida seal lähiajal teoks teha. Kõigepealt tahame veel korra kokku saada kohalike elanikega, et küsida nendelt, mida nemad sooviksid seal näha,» rääkis Svet.

Igal juhul tahetakse park muuta paremini läbikäidavaks. «Seal on üks vana purskkaevu kehand. Purskkaev ei hakanudki minu teada tööle, aga sellisel kujul, nagu ta seal praegu on, takistab ta pargist jalgratta läbi sõitmist. Nii et üks esimesi ülesandeid saabki olema selle purskkaevu ala võimalikult lihtsate vahendite ümberkorraldamine nii, et ta ei lõikaks pooleks läbi pargi kulgevat jalakäijate teed,» lausus linnaosavanem.

Tagasi üles