Suurfirmade metsaomand kasvab talumetsade arvel

Kaido Kama
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talumetsi on ajast aega majandatud püsimetsana, kus päris puudeta ei ole mets kunagi. See on jätkusuutlik ja keskkonnahoidlik viis metsa majandada. 
Talumetsi on ajast aega majandatud püsimetsana, kus päris puudeta ei ole mets kunagi. See on jätkusuutlik ja keskkonnahoidlik viis metsa majandada. Foto: Anneli Palo

Suurte raiemahtude eestkõnelejad kipuvad tihti rääkima kõigi Eesti erametsaomanike nimel, keda on kokku üle saja tuhande. Seejuures jäetakse tähelepanuta, et suurem osa neist on väikemetsaomanikud (vt 28. septembri keskkonnakülge). Kahel kolmandikul Eesti metsaomanikest on metsa vähem kui viis hektarit ja on ilmselge, et neid omanikke ei huvita eriti küsimus, kas lageraielangi suurus tohib olla seitse hektarit või rohkem.

Samal ajal suureneb meil pidevalt juriidiliste isikute (valdavalt suurte metsafirmade) käes oleva metsamaa osakaal, mis praeguseks on kasvanud 40 protsendini kogu Eesti erametsast. Tuletame meelde, et 25 aastat tagasi polnud Eestis õieti ühtegi juriidilisest isikust metsaomanikku ja omandireformi käigus said metsaomanikeks füüsilised isikud. Suurte metsafirmade metsaomand on tekkinud viimase 25 aasta jooksul talumetsade kokkuostmise teel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles