Kreml: USA süüdistused Butina vastu on alusetud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kodanikku Maria Butinat kahtlustatakse püüdes luua sidemed USA Vabariikliku Parteiga, et mõjutada USA välispoliitikat.
Venemaa kodanikku Maria Butinat kahtlustatakse püüdes luua sidemed USA Vabariikliku Parteiga, et mõjutada USA välispoliitikat. Foto: Handout / Reuters / Scanpix

USA kohtuasi Vene kodaniku Maria Butina üle on alusetu, teatas Kreml täna, ehkki naine tunnistas end eile Ühendriikides ebaseadusliku välisagendina tegutsemises süüdi.

«Me peame talle esitatud süüdistusi täiesti alusetuks,» ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul on alust arvata, et Butinat peetakse kinni tingimustes, mille eesmärk on tema tahte murdmine, et ta end süüdi tunnistaks.

«Nii palju kui mina aru saan, on see süü omaksvõtmine - nagu see USAs sageli käib - osa kokkuleppest, et saada vabaks ja võimalikult kiiresti kodumaale naasta,» ütles Lavrov, kelle sõnul teeb Venemaa teeb endiselt kõik võimaliku, et Butina võimalikult pea koju naaseks.

«Ma mõistan seda naist, ta on rasketes oludes, juba palju-palju kuid piinatakse teda omapärasel viisil: viiakse keset ööd jalutama, katkestatakse vägivaldselt tema uni, paigutatakse kartsa, noh ja palju muud,» ütles Lavrov ajakirjanikele Bakuus.

Butina on esimene venelane, kes on mõistetud süüdi mitmes teos, mis on seotud Moskva sekkumisega 2016. aasta USA presidendivalimistesse. Pärast kohtuotsuse langetamist antakse ta tõenäoliselt Venemaale välja.

Eile toimunud kohtuprotsessil tunnistas Maria Butina end süüdi.
Eile toimunud kohtuprotsessil tunnistas Maria Butina end süüdi. Foto: Dana Verkouteren / AP / Scanpix

Prokuröride väitel käivitas Butina 2015. aasta märtsis plaani luua sidemed Vabariikliku Partiga, et mõjutada USA välispoliitikat. Ta tegutses koos ameeriklasest elukaaslase, aktiivse vabariiklase ja riikliku relvaühingu liikme Paul Ericksoniga. Tänu kõrgetele kontaktidele pääses Butina ligi vabariiklaste võimuladvikule.

Vandenõu taga oli Vene presidendi Vladimir Putini liitlane ja Vene keskpanga asepresident Aleksander Toršin, kes ka plaani rahastas.

Butina võeti Washingtonis kinni tänavu 15. juulil enne USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumist Helsingis.

Eile tunnistas ta end süüdi USA justiitsministeeriumis välisagendina registreerimata jätmises. See on süüdistus, mida kasutatakse sageli välisriikide spioonide puhul. Ei ole tõendeid, et Butina oleks töötanud mõne Vene luureagentuuri heaks.

Butina jääb Ühendriikides vahi alla, kuni kohus talle karistuse määrab. Tõenäoliselt juhtub see veebruaris või veel hiljem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles