Miks läheb aktsiaturgudel viimasel ajal nii halvasti? (2)
16. detsember 2018, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti rahvusringhääling BBC koostas põgusa ülevaate sellel sügisel alanud börsihädade põhjustest. Kui veel aasta esimesel poolel tundus, et turud jätkavad oma senist võidukäiku, siis oktoobrikuus alanud langused on nüüdseks pühkinud minema kogu selle aasta kasvu ja investorite tulevik näeb välja ebakindel.
Langustrend jätkus ka sellel nädalal, sest reedese kauplemispäeva lõpuks olid kõik suuremad USA indeksid languses. Nasdaq kukkus peaaegu 2,3 protsenti, Dow kaks protsenti ja S&P 500 1,9 protsenti. Wall Streetil käivad juba spekulatsioonid, millal algab järgmine ülemaailmne majanduskriis ja paljud investorid valmistuvad rasketeks aegadeks.
Turulanguste peamisteks faktoriteks on hetkel:
1. Tehnikabuum sai läbi
Oktoobrikuu tippseisu ajal olid Dow ja S&P 500 tõusnud aasta alguse seisuga kaheksa protsenti. Paljuski suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiatest koosnev Nasdaq oli tõusnud aga 15 protsenti. Ligemale poole kõigi kolme indeksi võimsatest kasvunumbritest moodustasid aga tehnohiiud, kelle aktsiate väärtused tõusid niivõrd kiiresti, et paljud analüütikud nimetasid neid tugevalt ülehinnatuks. Ka paljud ökonomistid lõid oktoobrikuu heade uudiste keskel häirekella liiga kõrgete aktsiahindade suhtes tehnoloogiasektoris, nimetades olukorda mulliks.
Nüüd on aga mitmed suured tegijad nagu Apple ja Facebook komistanud mitmesuguste probleemide (ja skandaalide) otsa, mis on hakanud nende aktisate väärtusi kiiresti alla tõmbama. Kuna nad moodustasid nii olulise osa indeksite kasvust, tirivad nad endaga kaasa ka kogu börsi. Kõik kolm suurt indeksit on pärast oma oktoobrikuu tippu langenud üle 10 protsendi. Kui USA turud aga langevad, siis levib langus peatselt ka teistele turgudele.
2. Tõusvad intressimäärad
USA keskpank on tõstnud järjepidevalt intressimäärasid juba 2015. aastast saadik, sest viimase suure majanduskriisi ajal kehtestati turgude stimuleerimiseks erakordselt madalad määrad. Nüüd on paljud turuanalüütikud mures aga selle pärast, kui palju kallimaks muutub laenamine ning kui hästi tulevad ettevõtted ja majapidamised toime kõrgemate kulutustega.
USA keskpank on lubanud järmisel aastal küll vähem intressimäärasid tõsta, kuid murekohaks on endiselt ettevõtete võlad, mis on jõudnud rekordiliste tasemeteni. Paljud sellel aastal võlgu võtnud ettevõtetest oli juba enne suure võlakoorem.
3. Aegulustuv majanduskasv
USA majanduskasv aeglustb tuleval aastal IMF'i prognooside järgi 2,5 protsendini võrreldes selle aasta kolme protsendiga. Duke'i ülikooli uuringu järgi arvab peaaegu pool ettevõtete finantsjuhtidest, et järgmisel aastal algab uus majanduskriis. Ettevõtted on muutunud ettevaatlikumaks, võtavad vähem riske ja kärbivad oma kasumiprognoose. Samal ajal on USAs hakanud langema ehitustegevus ja olemasoleva kinnisvara müük. Taas, mis algab suure lombi taga, levib kiiresti ka mujale.
4. Ettearvamatu Trump
Finantsturgudele meeldib stabiilsus, ent USA president Donald Trump on kõike muud kui stabiilne. Investorid jumaldasid teda 2017. aasta maksusoodustuste eest, kuid nüüd kardavad tema eskaleeruvat kaubandussõda Hiinaga, mille tulemuseks on kaotatud miljardid kaubanduses ja kõrgemad tarbijahinnad. Ökonomistid hoiatavad, et kahanev tarbimine tõstab uue majanduskriisi saabumise tõenäosust.
Turud ei saa hetkel aru, milline on Valge Maja kaubandusstrateegia, kui see üldse eksisteerib ning ebakindlust tekitavad ka Trumpi võimalikud kampaaniasidemed Venemaaga, mis on hetkel uurimise all. Kui taolised sidemed tõepoolest tõestust leiavad, siis võib see tuua poliitilise kriisi.
5. Brexit
Viimaks üks põhjus, mis ei seostu otseselt USAga. IMF on prognoosinud 2019. aasta majanduskasvuks 3,7 protsenti, kuid see kasv muutub aina ebaühtlasemaks. Euroopa turugude suurima murekohana võib siinkohal välja tuua Suurbritannia segase lahkumise Euroopa Liidust.
Stoxx Europe 600 on langenud sellel aastal peaaegu 11 protsenti, Prantsuse CAC 40 peaaegu üheksa protsenti, Londoni FTSE 100 samuti peaaegu 11 protsenti ja Saksamaa DAX üle 15 protsendi.
Paremini pole läinud ka Aasia turgudel, kus Jaapani Nikkei 225 on langenud umbes kuus protsenti, Hong Kongi Hang Seng pea 13 protsenti ja Shanghai Composite üle 20 protsendi.