Kalle Muuli: Mikseri koht pole valitsuses, kui ta käsib Eesti saadikul hääletada rändeleppe poolt (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni endine liige Kalle Muuli (Isamaa) on kindel, et kui välisminister Sven Mikser annab valitsuse tahet eirates Eesti suursaadikule korralduse hääletada ÜROs rändepakti poolt, siis peab ta valitsusest lahkuma.
«Eesti valitsus ei ole andnud välisministrile mandaati astuda samme selleks, et Eesti ühineks ÜRO rändepaktiga,» sõnas Muuli. «Valitsus jättis rändepakti 15. novembril heaks kiitmata ja kui välisminister annab valitsuse seisukohast hoolimata suursaadikule korralduse hääletada 19. detsembril ÜRO Peaassambleel rändepaktiga liitumise poolt, siis rikub ta oma ametivannet. Sellisel inimesel ei tohi olla kohta Eesti valitsuses,» ütles Muuli.
Ta lisas, et valitsuse liige peab juhinduma valitsuse otsustest, aga riigikogu poolt vastu võetud üldine poliitiline toetusavaldus rändeleppele ei asenda valitsuse otsust ega anna välisministrile automaatselt volitust rändelepe ÜRO hääletusel heaks kiita.
«Mikseri jutt, et rändelepe ei kohusta meid millekski, on tüüpiline sotside häma,» sõnas Muuli. «Sellega tahetakse ainult rahvast lollitada. Rändelepe võib tavaõiguseks kujunedes tuua Eestile tulevikus kaasa suuri probleeme ja ühelgi ministril pole õigust võtta oma riigile ja rahvale kohustusi ilma valitsuse kindla ja selgesõnalise mandaadita.»
Muuli rõhutas, et rändepakti mõju Eesti õigusele ja vabadusele oma rändepoliitikat ise korraldada pole siiamaani põhjalikult analüüsitud ja juristidki on seda hinnates eri meelt.
Justiitsminister Urmas Reinsalu on teinud ettepaneku moodustada justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi ühine sõltumatu ekspertgrupp, kes rändeleppe suhtes kerkinud küsimusi põhjalikult hindaks, ning seejärel esitada selle ekspertgrupi analüüs valitsusele ja riigikogule.
Välisminister peaks kõigepealt ära ootama selle analüüsi tulemused. Alles seejärel on valitsusel võimalik kujundada lõplik seisukoht rändepaktiga ühinemise või mitteühinemise suhtes.