Gruusias vannutati ametisse esimene naispresident

Gruusia presidendiks vannutatud Salomé Zurabišvili.

FOTO: HO / AFP/Scanpix

Endine välisminister Salomé Zurabišvili vannutati Gruusia esimeseks naispresidendiks.

Presidendivalimistel võimubloki Gruusia Unistus toetust nautinud Zurabišvili vannutati presidendiks riigi idaosas Kahhethi piirkonnas keskaegses Thelavi linnas korraldatud inauguratsioonitseremoonial.

Prantsusmaal Gruusia põgenike lapsena sündinud Zurabišvili andis ametivande 18. sajandist pärinevas mõisas, mis kuulus Gruusia eelviimasele kuningale Erekle II-le. Uue riigipea ametissevannutamisega jõustus Gruusias uus põhiseadus, millega Kaukaasia riigist saab tseremoniaalse võimuga presidendi juhtimisel parlamentaarne vabariik.

Zurabišvili ütles ametisseastumiskõnes, et tema eesmärk on muuta Gruusia demokraatlik areng ja tee Euroopa poole pöördumatuks. «Ma edendan seda protsessi meie strateegilise partneri - USA, ja meie Euroopa sõprade toetusega,» lausus ta.

Zurabišvili ametisseastumiskõnes leidus sõnum ka Venemaale, kellega Gruusial puuduvad alates 2008. aasta augustisõjast diplomaatilised suhted.

«Venemaa peaks mõistma, et kui ta tahab olla rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige ja normaliseerida suhteid piirkonnas, peaks ta tõestama rahvusvahelise õiguse normide tunnustamist sõnade ja tegudega,» lausus Gruusia vastne riigipea.

See on naabritega võrdsete ja rahumeelsete suhete lomiseks kohustuslik, lausus Zurabišvili.

Venemaa käitumine Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suhtes on Gruusia jaoks vastuvõetamatu, ütles president. «Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Venemaa okupatsiooni all. See on suveräänse riigi jaoks vastuvõetamatu; me ei kavatse sellega leppida,» lausus ta.

Valimiskomisjoni andmeil võitis võimuerakonna Gruusia unistus toetusega Zurabišvili presidendivalimised 28. novembril peetud teises voorus 59,52 protsendiga häältest. Opositsioonilise Ühtse Rahvusliku Liikumise (UNM) kandidaat Grigol Vašadze kogus 40,48 protsenti häältest.

Opositsioonierakonnad on keeldunud Zurabišvili valimisvõitu tunnistamast ja lootsid korraldada inauguratsioonitseremoonia toimumispaiga juures meeleavalduse. Selle plaani nurjas politsei, kes blokeeris teel pealinnast Thbilisist Thelavisse kilomeetritepikkuse opositsiooni autokolonni.

Opositsioonimeelne telejaam Rustavi 2 teatas kokkupõrgetest politseinike ja protestijate vahel ajal, kui meeleavaldajad püüdsid politseiahelikest läbi murda.

Gruusia inimõigusorganisatsioonid taunisid valimistel aset leidnud ebakorrapärasusi, mis USA välisministeeriumi teatel ei olnud kooskõlas riigi pühendumusega täielikult õiglastele ja läbipaistvatele valimistele.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad kuulutasid valimised küll võistluslikeks ja teatasid, et kandidaadid said takistusteta kampaaniat teha, kuid väljendasid muret võimupartei tegevuse üle riigi ressursside kasutamisel.

Viimased viis aastat on Gruusia riigipeana töötanud Giorgi Margvelašvili. Enne seda oli peaaegu 10 aastat president UNMi asutaja Mihheil Saakašvili.

Zurabišvili on Prantsusmaa kodanik ja töötas alates 1974. aastast peaaegu 30 aastat Prantsuse välisministeeriumis. 2003. aastal oli ta Prantsusmaa saadik Gruusias ja asus 2004. aastal toonase presidendi Mihheil Saakašvili palvel juhtima Gruusia välisministeeriumi.

Saakašvili andis talle toona erandkorras kodakondsuse. 2005. aastal tagandati Zurabišvili meedia ägeda kriitika tõttu välisministriametist ja ta asutas aasta hiljem opositsioonierakonna Gruusia Tee. 2010. aastal teatas ta poliitikast lahkumisest.

Zurabišvili on viimane otsevalimistel valitud Gruusia president. Uue põhiseaduse alusel valib 2024. aastal presidendi 300-liikmeline valimiskogu.

Tagasi üles