Õiguskantsler palub rahapesu vastase tõendamiskohustuse rakendamisel mitte kiirustada

Pildil õiguskantsler Ülle Madise.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Õiguskantsler Ülle Madise palub rahapesu vastases võitluses pööratud tõendamiskohustuse rakendamisel mitte kiirustada, et tagada põhiseadusest tulenevate õiguste kaitset, muuhulgas süütuse presumptsiooni järgimist.

Eelnõu muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Kavandatavad muudatused kohustavad vara omanikku või valdajat tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga ning näeb ette võimaluse vara konfiskeerida.

«Riigile antakse õigus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral vara kinnipidamiseks ja hilisemaks halduskonfiskeerimiseks. Mõlema abinõu eesmärk on vähendada rahvusvahelise rahapesu riski. Need abinõud on aga omandipõhiõigust tugevalt piiravad ning põrkuvad mitme põhiseaduse põhimõttega, milleks on näiteks seaduslikkus, süütuse presumptsioon ja enese mittesüüstamise privileeg,» märkis Madise riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas.

«Mõistagi ei tohi riik olla rahapesuvastases võitluses tegevusetu. Samas ei saa nii põhimõttelisi ja laiapõhjalisi muudatusi õiguskorras teha kiirustades, ilma põhjaliku mõjuanalüüsita ja ühiskondliku aruteluta. Eelnõus ettenähtud abinõud võivad olla küll muu hulgas tõhusad rahvusvahelise rahapesu tõkestamiseks, kuid eeskätt piiravad need oluliselt põhiõigusi ja mõjutavad negatiivselt ettevõtluskeskkonda. Nende muudatuste mõju on oluliselt laiem ega puuduta üksnes neid isikuid, kes tegelevad rahapesuga. Seetõttu on kaheldav kavandatavate muudatuste proportsionaalsus,» jätkas Madise.

Madise hinnangul ei sobi ümberpööratud tõendamiskoormus kokku süütuse presumptsiooni põhimõtte ja enese mittesüüstamise privileegiga. «Eelnõuga kavandatud muudatus annab riigile vabad käed ükskõik mis suuruses teadmata päritoluga rahasumma haldusarestimiseks ja hilisemaks halduskonfiskeerimiseks. Sellega antaks riigile võimalus rahapesu andmebüroo kaasabil isiku vara külmutada ja jääda isikult ootama tõendeid raha legaalse päritolu kohta. Sisuliselt on tegemist universaalse tööriistaga, mis tahes varavastaste või majandusalaste kuritegude avastamiseks, kuna kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt kehtib meil kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, mis tähendab, et kuriteo asjaolude ilmnemisel on prokuratuur või uurimisasutus kohustatud alustama kriminaalmenetlust,» tõi Madise esile.

«Süüteomenetluse üldpõhimõtte kohaselt on aga süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist lähtudes ei pea süüdistatav enda süütust tõendama,» rõhutas Madise.

Kui eelnõu eesmärk on võidelda rahvusvahelise rahapesuga, peaks Madise sõnul kasutatavad abinõud olema sedavõrd täpselt suunatud, et nende toime piirdukski rahvusvahelise rahapesuga. «Olemasoleval kujul puudutab eelnõu oluliselt laiemat isikute ringi ning põhimõtteliselt on võimalik tõendamiskoormus ümber pöörata igaühe suhtes. Üks võimalus abinõu täpsemaks suunamiseks just rahvusvahelise rahapesu vastu võitlemiseks oleks piirmäära kehtestamine varale, millest alates saab ümberpööratud tõendamiskoormust rakendada,» märkis õiguskantsler.

«Lisaks süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegile riivavad kavandatavad muudatused väga tugevalt omandipõhiõigust. Põhiseadus kaitseb küll õiguspäraselt saadud omandit, kuid eelnõu kohaselt ei oleks välistatud ka õiguspäraste omanike või valdajate õiguste rikkumine. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on ümberpööratud tõendamiskoormuse puhul viidanud süütute isikute õiguste rikkumise ohule,» lisas Madise.

Tagasi üles