EL ei toetanud ÜRO-s Venemaa lähenemist rassismivastases võitluses
Mikser: Eesti ja Euroopa arvates kasutab Venemaa seda teemat poliitilistes huvides

Pilt on illustreeriv.

FOTO: DON EMMERT / AFP

Euroopa Liidu (EL) 28 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, ei toetanud New Yorgis ÜRO Peaassambleel Venemaa resolutsiooni võitlusest natsismi ja neonatsismi ülistamisega ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormidega.

Resolutsiooni poolt hääletas 129, vastu 2, erapooletuks jäi 54 riiki, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. EL-i riigid jäid resolutsiooni suhtes ühtselt erapooletuks, väljendades oma seisukohta ühisavalduses.

Välisminister Sven Mikseri sõnul on ÜRO ülesanne maailma puudutavate probleemide teadvustamine ja neile lahenduste otsimine.

«Võitlus kõigi kaasaegsete ekstremistlike ja totalitaarsete ideoloogiatega peab olema kogu rahvusvahelise kogukonna ühine prioriteet,» sõnas Mikser. «Eesti on alati hukka mõistnud kõik ekstremismi ilmingud ning kutsub kõiki riike üles ellu viima diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni. Eesti ja kogu Euroopa arvates kasutab aga Venemaa seda teemat kahjuks omaenda kitsastes poliitilistes huvides ning on kasutanud seda oma agressiivse välispoliitika õigustamiseks. Oleme ka mures tänavu resolutsiooni lisandunud viidete pärast infotehnoloogia aadressil, milles näeme üleskutset piirata sõnavabadust internetis.»

EL mõistis oma avalduses hukka Venemaa ühepoolse ja valikulise lähenemise rassismivastasele võitlusele. Iga aastaga on resolutsiooni sisu kaugenenud rassismi ja diskrimineerimisega võitlemise teemast ning esindab üha enam Venemaa ühekülgset ajalootõlgendust.

EL ütles oma Peaassambleel tehtud ühisavalduses, et oluline on alal hoida kõigi Teises maailmasõjas kannatanud inimeste, rahvaste ja riikide ajaloolist mälu ning mälestada kõiki sõjaohvreid. EL rõhutas, et Teise maailmasõja lõpp ei toonud paljudele riikidele ja rahvastele vabadust, vaid okupatsiooni jätkumise ning uued inimsusevastased kuriteod.

EL osales resolutsiooni läbirääkimistel eesmärgiga tugevdada inimõiguste aspekti ja lisada viite totalitaarsetele režiimidele, kuid sarnaselt varasematele aastatele ei võetud Euroopa ettepanekuid arvesse.

Tagasi üles