Hankejuht: Soome vajab Hornetite asemele sama palju hävituslennukeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome peab ostma olemasolevate hävitajate Hornet asemele sama palju uusi hävituslennukeid, kui tahab säilitada praeguse lahingvõimekuse ning usutava ja ennetava kaitsevõime, ütles kaitseministeeriumi hangete juht täna.
Soomel on praegu 64 Hornetit, millest 57 on üheistmelised mudelid F-18C ja seitse kahekohalised mudelid F-18D. Soome järgmine valitsus peab otsustama, kuidas aeguvate Hornetite lahinguvõime asendatakse, kirjutas Lauri Puranen blogis.
«Arvu kohta on esitatud seisukohti, et kaasaegsete ja tõhusamate hävitajatega võidakse täielik kaitsevõime säilitada ka väiksema arvu lennukitega. Osa seisukohti räägivad isegi täiemahulise (kaitsevõime tagamise) nõudest loobumist,» ütles Puranen.
Ta tunnistas, et kuigi kaasaegsed hävitajad on tõepoolest Hornetitest võimekamad, siis on seda nüüd ka vastase hävitajad. Lisaks rõhutas ta, et kui Hornetid otsustati 1992. aastal osta, siis oli Soomet ümbritsev julgeolekuolukord praegusega võrreldes vähem pingeline.
«Nõukogude Liit oli lagunenud ning YYA-lepe (Soome ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepe) oli lõpetatud. Soome oli uurinud Pariisi rahuleppe relvastusartikleid ja taotlemas Euroopa Liidu liikmesust. Raudne eesriie oli vahetunud uskumusega, et Euroopa kaheksjagamine on läbi ja pingelõdvendus alanud,» kirjutas ta.
Soome 2017. aasta kaitseraportis aga kirjutatakse, et Soome sõjaline tegutsemispiirkond on muutunud, sõjalised pinged Läänemere piirkonnas kasvanud, sõjaliste kriiside eelhoiatusaeg lühenenud ning jõu kasutamise künnis alanenud, ütles Puranen.
Puranen lisas veel, et Soome õhuväele asetatud ülesanded eeldavad Hornetite asendamist sama paljude uute hävitajatega. Ülesannete seas on Soome õhuruumi kaitse ning teiste väeliikide toetamine lahingus üle kogu riigi, ohtude ennetamine ning usutava kaitsevõime väljanäitamine, kirjutas ta.
Ta rõhutas ka, et kuna hävitajate tegutsemisraadius on umbes 500 kilomeetrit, siis peab Soome oma territooriumi kaitsma õhus korraga kahes operatiivsuunas, mis omakorda suurendab vajalike lennukite arvu.
Puraneni sõnul jagub Soomel ressurssi ja taristut umbes 60 hävituslennuki ülalpidamiseks, kuid mitte oluliselt rohkemaks. «Selles osas on 64 hävitajat õige ja meie praegust kaitsesüsteemi arvestades sobiv arv,» lisas ta.
Arutelu ostetavate hävitajate hulgast sai hoo sisse eile, kui professor Roope Uusitalo nurises sotsiaalmeedias, et ametnikud pole piisavalt selgitanud, kuidas nad arvuni 64 täpselt jõudsid.