Kellega võib USA järgmisel aastal sõjalisse konflikti sattuda? (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA M1 Abrams tankid õppusel Sabre Strike.
USA M1 Abrams tankid õppusel Sabre Strike. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

USA ekspertide hinnangul on 2019. aastal kõige tõenäolisem, et kui Ühendriikidel peaks kellegagi tekkima sõjaline konflikt, siis oleks vastaseks Iraan, Hiina või Põhja-Korea.

New Yorgis asuv mõttekoda Council for Foreign Relations avaldas raporti, kus toodi välja mõned kõige suuremad globaalsed vastasseisud, mille puhul võiks teatud stsenaariumite täitumise korral järgmisel aastal vallanduda täiemahuline konflikt.

Tasub märkida, et mõttekoja poolt avaldatud raport keskendub ohtudele USA vaatepunktist ning teatud mõttes erinevad Euroopa ohuhinnangud Ameerika liitlaste omadest märkimisväärselt.  

I ohukategooria

Mõõduka tõenäosuse ja kõrge mõjuga ohustsenaariumitena nähti pingete tõusu Korea poolsaarel pärast denukleariseerimise ebaõnnestumist, sõjalist vastasseisu USA ja Iraani vahel seoses Iraani seotusega regionaalsete konfliktidega ning Lõuna-Hiina merel tekkivat relvastatud vastasseisu.

Põhja-Korea rakett Hwasong-12.
Põhja-Korea rakett Hwasong-12. Foto: AP/Scanpix

Selles kategoorias peeti võimalikuks ka katastroofi USAs. Näiteks suurt küberrünnakut USA taristu ja võrkude vastu või terrorirünnakut USA pinnal.

Kõrge tõenäosuse ja mõõduka mõjuga stsenaariumitena nähti Süüria valitsusvägede edukaid operatsioone mässuliste ja pühasõdalaste vastu, sellega kaasnevat suurt tsiviilkannatanute hulka ja pingete tõusu konflikti kolmandate osapoolte hulgas.

Samuti peeti kõrgeks Venezuela majanduskriisi süvenemise tõenäosust ja sellega kaasnevat poliitilist ebastabiilsust ning massilist väljarännet. Tõenäoliseks peetakse ka Jeemeni humanitaarkriisi süvenemist ning suurenevat vägivalda Afganistanis, mille põhjustaksid Talibani mässulised ja võimalik valitsuse langemine.

II kategooria

Madalamasse ohukategooriasse liigitati Venemaa ja NATO vahel puhkeva konflikti tõenäosus, mille kutsuks esile Venemaa agressiivne käitumine Ida-Euroopas.

Vene tankid õppusel Vostok-2018.
Vene tankid õppusel Vostok-2018. Foto: Vadim Savitsky / POOL/TASS/Scanpix

Sama tõenäoliseks hinnatakse kriisi puhkemist USA ja Hiina vahel Taiwani üle olukorras, kus Hiina alustaks Taiwani 2020. aasta valimiste eel  intensiivsema poliitilise ja majandusliku surve avaldamist.

Järgnesid mõõduka tõenäosuse ja mõõduka mõjuga võimalikud sündmused Ladina-Ameerikas, näiteks Mehhiko organiseeritud kuritegevusega seotud vägivalla kasv või poliitiline vägivald Nicaraguas. Euroopas anti samasugune hinnang Venemaa ja Ukraina kokkupõrgete jätkumise kohta.

III kategooria

Kolmanda kategooria tipus ehk mõõduka mõju ja madala tõenäosusega võimalike konfliktidena toodi välja India ja Pakistani sõjaline vastasseis, mille kutsuks esile terrorirünnak või rahutused Kashmiris, aga ka Hiina ja India konflikt piirialade üle.

Madala mõju ja mõõduka tõenäosusega konfliktideks hinnati Aafrika riikides jätkuvat vägivalda, mis muudaks piirkonna ebastabiilsemaks.

Madala mõju ja madala tõenäosusega hinnati pingete eskaleerumist ja ekstremistide poolt korraldatud vägivalda Balkani riikides.

Rühmituse al-Shabaab võitlejad Somaalias.
Rühmituse al-Shabaab võitlejad Somaalias. Foto: Feisal Omar / REUTERS / Scanpix
Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles