Pentus-Rosimannus: ELis on Gruusia teemal märgata teatud väsimust
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
20. detsember 2018, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu väliskomisjoni asejuhi Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Euroopa Liidus märgata Gruusia teemadel teatavat väsimust ja seda enam peab Eesti seda Taga-Kaukaasia riiki igati toetama.
«Meie roll on hoida Euroopa Liidu tasemel kogu aeg meeles, et suur osa selle riigi territooriumist on Venemaa kontrolli all. Me peame tegema kõik, et see ei vajuks kuhugi vaiba alla, sest Gruusia territoriaalse terviklikkusega ei ole võimalik kaubelda. Eesti jaoks on see põhimõtteline küsimus,» ütles reformierakondlane Pentus-Rosimannus saates «Otse Postimehest». Poliitik tunnistas samas, et Ukraina kriis on osa tähelepanu Gruusialt ära tõmmanud.
«See, et Euroopa Liit ei reageerinud 2008. aasta Augustisõja järel vajaliku tõsiduse ja vajalike sammudega, jääb väga pikaks ajaks väga kehvaks näiteks Euroopa Liidu reageerimise kiiruse kohta,» sõnas Pentus-Rosimannus. Ta lisas, et Gruusia on olnud reformide läbiviimisel tubli ning kõige kaugemale jõudnud ja kõige kiiremini arenenud idapartnerluse riik. «Gruusia elanikel on väga suur soov saada Euroopa Liitu, aga Euroopa Liidu riikide hulgas on ka kahtlusi,» ütles poliitik.
Sellel nädalal Tallinnas visiidil olnud Gruusia parlamendi esimees Irakli Kobakhidze ütles Postimehele, et grusiinide enamus ei ole Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse ootamisest väsinud, vaid seab endale üha uusi eesmärke, et majanduse elavdamise ja demokraatia kindlustamise kaudu nendele organisatsioonidele lähemale liikuda. «Just viisavabadusest tunnetasid Gruusia elanikud otsest kasu ja toetus soovile olla täieõiguslik Euroopa perekonna liige on kasvanud. Arvamusuuringud näitavad, et üle 70 protsendi elanikest toetab kindlalt liikumist Euroopa Liidu ja NATO suunas ning valimistulemused näitasid, et 90 protsenti hääli said Euroopa-meelsed erakonnad. Me mitte ainult ei usu, vaid ka teame, et Gruusia on osa Euroopast,» kinnitas Kobaskhidze.
Gruusia erinevad valitsused on alates 2003. aasta sügisel toimunud «rooside revolutsioonist» teatanud kindlast soovist saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Gruusia ja Euroopa Liit on sõlminud assotsiatsioonilepingu ning Gruusia kodanikud saavad Euroopa Liidus viisavabalt reisida. NATO ei ole Gruusiale andnud liikmesuse tegevuskava, kuid on toetanud riiki kaitsejõudude reformimisel. 2008. aasta augustis ründas Venemaa Gruusiat ning võttis oma kontrolli alla separatistliku Abhaasia ning Lõuna-Osseetia.