Detsembri lõpuks saavad 14 461 põllupidajat PRIA vahendusel kätte hektaripõhised otsetoetused, 1075 loomapidajat piimalehma kasvatamise otsetoetuse ja 4 365-le taotlejale on määratud pindalapõhine üleminekutoetus. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku üle 139 miljoni euro.
Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotluste menetlemisel kindlaks tehtud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.
Kui suured on toetused?
Viit Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 133,9 miljoni euroga. Võrreldes 2017. aastaga on see rahastus tõusnud 10,2 miljoni euro võrra. Eestile eraldati 2018. a ühtse pindalatoetuse (ÜPT) jaoks 87 170 000 eurot, ühikumääraks kujunes 90,83 €/ha. Möödunud aastal oli ühikumääraks 83,71 €.
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetuse eelarve oli tänavu 40 181 000 eurot, ühikumäär 41,87 €/ha.
Noore põllumajandustootja toetust (NPT) makstakse kuni 40-aastastele toetuse saamise nõuetele vastavatele taotlejatele lisaks ÜPT toetusele kuni 39 hektari eest. Võrreldes varasemaga suurenes NPT ühikumäär. 2017. aastani (k.a) oli ühikumääraks 25% ÜPT ühikumäärast hektari kohta. Alates 2018. aastast on see tõusnud aga 50% ÜPT ühikumäärast hektari kohta ning tänavu on see 45,41 €/ha. Kuna NPT maksmiseks uue ühikumäära järgi ei piisanud varem planeeritud eelarvest, võetakse puuduolev osa ÜPT eelarvest, mille tulemusel väheneb 2018. aastal ÜPT taotlejatele määratav toetussumma lineaarselt 0,5792%.
Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot, ühikumäär 312,61 €/ha.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on 5 597 600 eurot, ühikumäär 228,86 € piimalehma kohta.
Lisaks maksab PRIA toetuse välja väikepõllumajandustootja kavaga liitunutele. Summad arvutatakse nende taotletud otsetoetuste kindlakstehtud ühikute alusel ja piirmäär on ühel taotlejal 1250 eurot kõigi otsetoetuste kohta kokku.
Eesti riik rahastab tänavu riigieelarvest 5,5 miljoni euroga määratud toetusõiguste alusel makstavaid üleminekutoetusi. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse eelarve on 5 554 144 eurot, ühikumäär 8,9 €. Heinaseemne üleminekutoetuste eelarve on 14 990 eurot, ühikumäär 13 €/ühik.
Põllumehed ja loomapidajad on PRIA arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.
Otsetoetuste vähendustest
Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu. Vastavalt ELis kehtivaile reeglitele tuleb vähendada ELis kogutava kriisireservi jaoks kõigi nende toetusi, kelle otsetoetuste summa ületab 2000 eurot – ületavat summat vähendatakse 1,411917% ulatuses. Ühtlasi makstakse üle 2000 euro otsetoetusi saavatele taotlejatele proportsionaalselt tagasi eelmisel aastal kriisireservi kogutud ja kasutamata jäänud raha, mis on 1,260127% taotleja üle 2000 euro jäävalt otsetoetuste summalt.
Taotlemisest aastal 2018
Kokku laekus PRIAle 2. maist 15. juunini kestnud taotlusvoorus 14 642 taotlust. Kõiki loomakasvatuse ja pindalatoetusi sai taotleda sel aastal ainult e-PRIAs. Kokku taotleti pindala-otsetoetusi 962 241 hektarile ehk 1500 ha rohkem kui 2017. a ja piimalehma kasvatamise otsetoetust soovisid 1095 loomapidajat. Võrreldes eelmise aastaga on pindalapõhiste otsetoetuste soovijaid tänavu ligi 500 võrra vähem kui 2017, aga taotlusalust pinda üle 1500 ha rohkem. Pindala-otsetoetusi määrati tänavu kokku ligi 14 500 põllumehele, piimalehma kasvatamise otsetoetust 1075 loomapidajale. Üleminekutoetuste saajaid on 4365. Määratud otsetuste kohta avaldab PRIA detailsemad andmed oma kodulehel.
Mida näitas 2018. a otsetoetuste taotlejate kontroll?
Toetuse saamiseks tuleb täita õigusaktidega seatud nõudeid. Nõuete eiramised selguvad nii administratiivses kui ka kohapealses kontrollis ning võivad kaasa tuua toetuste vähendamise, halvimal juhul ka toetustest ilmajäämise. Pindalatoetustega seotud kohapealsete kontrollid toimusid juuli algusest oktoobri lõpuni. Üldjuhul kontrollitakse iga meetme raames vähemalt 5% taotlejatest, ent vajadusel kontrollitakse lisaks vihjetena laekunud infot. Tänavu kontrolliti kohapeal ligi 1300 klienti, kes taotlesid toetusi 136 000 hektaril. Ainuüksi ÜPT kontroll hõlmas 657 taotlejat ja ligi 60 000 hektarit.
Enim rikkumisi on aasta-aastalt rohumaade hooldamisnõude täitmisel. 273 taotleja juures leiti kokku 901 põldu, mida ei olnud nõuetekohaselt hooldatud; lisaks oli veel 110 põllu karjatamine ebapiisav ja järelniide jäi tegemata. Võrreldes 2017. aastaga on tänavu tuvastatud rikkumiste hulk märgatavalt suurem. Vaid 5 taotlejat tegid teavituse rohumaade hooldamist takistavatest asjaoludest, mida käsitleti leevendava asjaoluna. Lisaks tuvastati 48 põldu, mis ei olnud põllumajanduslikus kasutuses (võsastunud, peale ehitatud hooned või kasutati maad muul mittepõllumajanduslikul mittepõllumajanduslikul eesmärgil) – sellisele maale toetust ei maksta.
167 taotletud põldu ei olnud toetusõiguslikud, kuna tõendamata jäi maa kasutamise õiguslik alus – mullu oli selliseid põlde 353.
Varasematest aastatest oli 278 taotlejal jäänud püsirohumaa nõutavas osas tagasi rajamata. Tagasirajamise kohustuse täitmist kontrolliti 56 taotleja juures. Kes ka tänavu seda nõuet ei täitnud, peavad arvestama rohestamise toetuse vähendusega.
Nagu eelmistel aastatelgi, oli põllumeestel võimalik teha teavitusi vajalike tööde tegemist takistavatest erandlikest asjaoludest. Kui 2017. a oli probleemiks liigniiskus, siis sellel aastal tehti 59 teavitust põuakahjustuste kohta. Iga esitatud avaldust käsitles PRIA eraldi. Kindlasti tuleb toetuse taotlejatel juba taotluse esitamise ajal veenduda, kas taotlusaluste maade nõuetekohane hooldamine on võimalik. Kui juba mitmel järjestikusel aastal ei ole samade põldude hooldamine võimalik, tuleks edaspidi sinna toetuste taotlemisest loobuda.
Loomakasvatuse kontrollvalimis oli kokku 170 loomapidajat, neist 52 piimalehma otsetoetuse taotlejat. Kontrolliti 3826 ammlehma, 1648 piimalehma ja 2308 utte. Levinuimaks veaks oli loomadel kõrvamärkide puudumine, ühe kõrvamärgiga oli 6,2% kontrollitud loomadest. Puuduv kõrvamärk tuleb juurde tellida kahe päeva jooksul selle puudumise avastamisest. Looma eest, kel puuduvad mõlemad kõrvamärgid, toetust ei maksta. Probleemiks oli ka loomade registris andmete uuendamine. 225 looma puhul rikuti karja sisse või välja liikunud loomadest teavitamise 7 päeva nõuet.
Nõuetele vastavuse kontrollidest
Pindala- ja loomatoetuse taotlejatel tuleb lisaks toetuse nõuetele järgida nõuetele vastavuse (NV) reegleid. Täies mahus saavad toetusi need, kes täidavad kogu oma põllumajanduslikus majapidamises maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõudeid, keskkonna-, rahva-, looma-ja taimetervise reegleid ning loomade heaolu nõudeid. Nende täitmist kontrollivad oma pädevuse piires aastaringselt PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Keskkonnainspektsioon (KKI) ja Põllumajandusamet (PMA).
Tänavu viidi läbi kokku 607 NV kontrolli: VTA tegi 167 kontrolli, PMA 155, PRIA 137 ja KKI 134. Administratiivselt kontrolliti loomadega toimunud sündmustest teavitamise osas 282 taotlejat.
Ligi pooled VTA tuvastatud NV rikkumised olid seotud loomade märgistamise, registreerimise või arvestuse pidamisega. Samuti leiti rohkelt loomade heaoluga seotud nõuete rikkumisi. PMA tuvastas 19 juhtumit, mil oli eksitud taimekaitsevahendite kasutamisel. Enamik juhtumitest olid õitsvate taimede pritsimised. PRIA kontrollitavatest nõuetest oli enim rikkumisi maastikuelementide säilitamise ja karuputkest teavitamise nõude osas. KKI-le valmistas sarnaselt eelmiste aastatega kõige rohkem muret sõnnikuhoidlate ja sõnniku aunatamise nõuetest mittekinnipidamine.
Administratiivse kontrolli käigus leiti rikkumisi ligi kolmandikul kontrollitutest. 15 juhul oli rikkumine nii väike, et PRIA käsitles seda inimliku eksimusena, mille eest sanktsioone ei rakendatud.
Rohumaade kontroll SATIKA abil
PRIA on mitu aastat arendanud niitmise tuvastamise süsteemi SATIKAS. Esimene versioon sellest valmis 2018. a talvel. SATIKA toodetud tulemused rohumaade nõuetekohase hooldamise kohta sai PRIA kätte septembriks. Nendele, kelle põldudel ei olnud kogu vegetatsiooniperioodi jooksul näha ühtki ajahetke, millal võidi teha niitmine, saadeti kirjad ettepanekuga anda selgitusi. Kokku saadeti kirjad 109 taotlejale 146 põllu kohta. Vastustest selgus, et osa taotlejaist oli tegelenud karjatamisega. Karjatamine on rohumaade hooldamise võttena lubatud, samuti on aktsepteeritavad teatud põhjused, mis lubavadki konkreetsel aastal oma põllu niitmata jätta. Karjatamist ei osanud SATIKA algoritm veel 2018. aastal tuvastada – ka siis toimub küll biomassi vähenemine, kuid mitte nii teravate muutustena nagu niitmisel. Edaspidi on selles osas kindlasti vajalik süsteemi täiustamine.
Pistelisi vaatlusi tehti ka kohapeal ja leiti, et maa, mille süsteem tuvastas niitmata põlluna, oligi niitmata. Süsteemi abiga tuvastati 51 taotlejat, kel oli hooldamata üks või mitu põldu. Hooldamata põllu eest toetust ei maksta.
Püsirohumaid hariti üles lubatust rohkem
Selleks, et aktiivse põllumajandustootmise juures ei saaks pöördumatult kahju hea elukeskkond ja loodus, on EL-i ühise põllumajanduspoliitika reeglites seotud ühtne pindalatoetus rohestamise nõuetega, mille hulka kuulub püsirohumaa säilitamine. Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama.
Püsirohumaa (PR) võrdlusarv arvutati kõigis EL liikmesriikides 2015. Arvesse ei läinud mahetunnustatud maa ja väiketootjate kavaga liitunute maa. PR suhtarv, mida igal aastal võrdlusarvuga võrreldakse, ei tohi väheneda üle 5%, kuid vähenes 5,4%. Püsirohumaid hariti liigselt üles ligi 1020 hektaril.
2019. a tuleb hakata püsirohumaid tagasi rajama, et vähenemine jääks edaspidi lubatu piiresse. Tagasirajamise kohustused määratakse individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud PR pinnast.
Aasta lõpuks saadab PRIA otsused kõigile 731 taotlejale, kellele määratakse PR tagasirajamise kohustus. Otsuses on toodud tagasirajamisele kuuluva PR pindala ning põllumassiivid, millel on ülesharitud PR pind tuvastatud.
