Elu hooaja teinud Magnus Kirt mõtleb mineviku asemel tulevikule

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magnus Kirt
Magnus Kirt Foto: KAI PFAFFENBACH / REUTERS

Kui spordirahvas peaks valima aasta läbimurdja, suunataks ilmselt kõik näpud ühe mehe poole. Mehe, kes tasa ja targu iga aastaga paremaks läinud, ent kes just tänavu oma võimsate sooritustega maailma absoluutsesse eliiti tõusis. Saage tuttavaks, tema on Magnus Kirt  – mees, kes tänavu viis Eesti odaviske maagilise piiri lähedale ning tõi meile Berliini olümpiastaadionil peetud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt ainsa medali.

Kui Andrus Värnik 2003. aasta 19. augustil Valgas Eesti odaviskerekordiks 87.83 põrutas, ennustasid paljud, et Värnikust võib saada esimene eestlane, kes tulevikus maagilise 90 meetri piiri alistab. Elu läks aga teisiti. Kuigi Värniku karjäär oli võimas – maailmameistritiitel seda ju ometigi kinnitab – ei kestnud isikliku elu probleemide tõttu tippsportlaskarjäär kuigi kaua.

Tõrvast pärit Magnus Kirt käis Värniku tippaegadel alles põhikoolis ja oli 13-aastane, kui Valga staadionil Eesti tippmarki püstitati. Kui temalt küsisin, mida ta Värniku superviske hetkel teha võis, pakkus ta, et mängis kuskil rannavõrkpalli. Toona ta kergejõustikust veel ei hoolinud. Veel vähem odaviskest.

«Jõudsin kergejõustiku juurde alles 14-aastasena. Tegelikult oli odavise kohe sümpaatne ja tuli mingil määral välja, ent tõsisemalt keskendusin sellele 2010. aastast alates,» meenutas Kirt oma teekonda viskealani.

Läks vaid kaheksa aastat ja Eesti uus odaviskeiidol oli sündinud. Tänavu parandas ta ühe suve jooksul Värniku tulemust koguni kolmel korral. Esmalt Tartus (88.45), siis Soomes Turus (88.73) ja lõpuks eriti võimsalt – Marokos Rabatis peetud Teemantliiga etapil maandus odakaar 89.75 peal, mis püsib siiani Eesti rekordina. Maagiline piir algusega 9 jäi veel napi 25 sentimeetri kaugusele, ent võimas tähis siiski.

«Kui meenutada, tekitab see meeldivaid tundeid, ent ma pole kunagi liialt numbritest kammitsetud olnud. Olen lasknud endal areneda loomulikult ja andnud treeningutel maksimumi. Samas pole ma ka kunagi arvanud, et ma selleks võimeline pole,» sõnas Kirt. «Kui ma nii ei arvaks, võiksin koheselt trennitegemise ära lõpetada. Kindlasti ei ärka ma hommikul üles mõttega numbrist 9, kuid tahan teha kõik selleks, et näha tulevikus, mis on minu maksimum.»

Numbrid numbriteks. Erinevatel võistlustel, ka isegi Teemantliiga etapil särada on üks asi, ent karjääri lõppedes loetakse reeglina tiitlivõistluste medaleid. 28-aastane Kirt sai Berliinis toimunud Euroopa meistrivõistlustele oma sportlase curriculum vitae’sse ka selle märgi kirja. Hirmtugevas konkurentsis tuli avakatsel lennutatud 85.96 pronksmedali.

«Seda emotsiooni on keeruline sõnadesse panna. Kui hooaja tähtsaimal võistlusel tuleb kõik enam-vähem välja ja stsenaarium on lõpuni põnev, siis valmistab see erilist rahulolu. Võistluse lõppedes tead, et treenerite ja muude abiliste näol on tehtud hea töö,» meenutas Kirt. «Kui lisada veel juurde, et olud olid keerulised ja pingelise võistlusega kaasnes esimene tiitlivõistluste medal, on see minu jaoks väga eriline.»

Ent, kui tulnuks taas Eesti rekordi vääriline katse, võinuks ehk autasu veelgi võimsam olla. Olgem ausad, arvestades Kirdi suurepärast hooaega, lootis iga eestlane sisimas kuni viimase katseni kõige kirkamat autasu. Meediapoolne peenhäälestamine ja ootuste lakke kruttimine käis nädalaid enne.

«Ma pole kunagi oleksite peale mõelnud. 12 meest oleks võinud sel võistlusel tulla medalile, aga tulid kolm. Ma enamasti ei mõtle sellele, mis on olnud, vaid sellele, mis on ees,» märkis Kirt, kuigi tunnistas, et survet oli tunda. «Kõik teadsime, et minult oodatakse palju ja et ma saaksin rahulikumalt ettevalmistusele keskenduda, soovitasid treenerid viimased kaks nädalat lehti üldse mitte lugeda. Nii ka tegin.»

Nüüdseks on uus ettevalmistus hooajaks juba täies hoos ning pilgud pööratud 2019. poole. Detsembri alguses käis Kirt kolm nädalat vormi treenimas Lõuna-Aafrika Vabariigis, kaks laagrit ootavad veel ees. Võistlushooaja ootustest rääkides jääb Kirt pigem kidakeelseks.

«Ma pole oma eesmärke kunagi tahtnud kõva häälega välja öelda ja sama kehtib ka uue hooaja puhul. Mida aga võin öelda, et soovin oma stabiilsust veelgi kasvatada, kuna see on suuresti edu eeldus,» ütles Kirt. «Kindlasti ei jää ma vanadel tulemustel liugu laskma. Möödanikku on vahel tore meenutada, aga pigem on see mõistlik unustada. Minevikku ei saa kinni jääda.»

Eesti odaviskerekordi teekond (uus oda)

  • 73.84 – Heino Puuste – 23.02.1986, Adler
  • 78.62 – Heino Puuste – 14.02.1986, Adler
  • 78.80 – Heino Puuste – 18.05.1986, Leselidze
  • 83.20 – Heino Puuste – 18.06.1986, Tallinn
  • 83.30 – Marek Kaleta – 12.08.1990, Pieksamäki
  • 85.28 – Donald-Aik Sild – 10.06.1994, Saint Denis
  • 85.47 – Andrus Värnik – 12.06.2002, Ostrava
  • 87.83 – Andrus Värnik – 19.08.2003, Valga
  • 88.45 – Magnus Kirt  – 03.06.2018, Tartu
  • 88.73 – Magnus Kirt – 05.06.2018, Turu
  • 89.75 – Magnus Kirt – 12.07.2018, Rabat

Magnus Kirt (10.04.1990)

Suuremad saavutused

  • 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste pronks (85.96 m)
  • 2017. aasta maailmameistrivõistluste 11. koht

Isiklike tippmarkide areng

  • 2009 – 72.97
  • 2010 – 71.41
  • 2011 – 70.07
  • 2012 – 76.97
  • 2013 – 79.82
  • 2014 – 79.70
  • 2015 – 86.65
  • 2016 – 84.47
  • 2017 – 86.06
  • 2018 – 89.75

Vaata Spordiaasta Tähtede galat Kanal 2-st ja Postimees online’ist koos otseblogiga juba 27. detsembril algusega kell 20.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles