Seljavigastust raviv Mart Seim elab iga päev tõstmisele

Mart Seim. Foto: Kristjan Teedema

Mart Seim püstitas tänavu seljavigastusest hoolimata Türkmenistanis toimunud tõstmise maailmameistrivõistlustel üliraskekaalu rebimises uue isikliku ja Eesti rekordi ning sai kokkuvõttes kuuenda koha. Tagantjärgi tunnistab 28-aastane jõumees, et kõiki tegureid arvesse võttes oli nii hea tulemus talle endalegi üllatus. Ent alustame päris algusest.

Kas sa oled Eesti kõige tugevam mees?

(Hakkab naerma.) Kas nüüd kõige tugevam, aga üks tugevamaid kindlasti.

Tõstmine on väga klassikaline spordiala, ometi parajalt spetsiifiline, et sellega ei tegele just liiga paljud. Räägi enda jõudmisest ala juurde.

Minu puhul on see kõik väga lihtne ja loogiline. Nii vanaisa kui isa olid mõlemad omal ajal head tegijad ja kui isa 2004. aastal Piritale klubi lõi, hakkasin ka ise tegelema. See oli hästi selge valik. Samas tegelesin noorena veel väga mitme asjaga ja olin aktiivne. Alguses mängisin korvpalli, siis tuli jalgpall ja tegelikult võib öelda, et ma sisuliselt elasin staadionil. Tavapärane suvepäev nägi välja selline, et ärkasin kell üheksa, läksin koolikaaslaste või teiste nõmmekatega staadionile ja viibisime seal kaheksani õhtul. Oli päevi, kus ei jõudnud koju isegi lõunale. Küll aga oli see minu jaoks puhtalt lõbu pärast ja ma kunagi ei arvanud, et minust saaks tippjalgpallur. Jalgpall on lihtsalt väga lõbus ajaveetmisviis ja tippjalgpalli jälgin endiselt suure huviga. Olen Madridi Reali fänn ja käinud kolme mängu ka kohapeal vaatamas. Siiamaani on vedanud: kolmest kohapeal nähtud matšist on tulnud kolm võitu.

Millal otsustasid, et nüüd on tõstmisest saanud spordiala, kus tahad maailma absoluutsesse tippu jõuda?

Siis, kui kooli lõpetasin. Ega kooli kõrvalt tegemine pole mingi tippsport. Tõstmine on selline spordiala, mis nõuab sajaprotsendilist keskendumist.

Räägi natukene tõstja igapäevast. Milline on sinu päevarežiim?

Ärkan. Söön. Kuna ise olen pigem õhtuinimene, siis minu hommikune trenn on kell 11. Järgneb lõunasöök, pärast seda üritan teha umbes tunni pikkuse lõunauinaku. Siis tuleb õhtune trenn, pärast seda külmakamber, õhtusöök ja erinevad hooldused lihastele. Terve päev kulub tõstmisele.

Millised näevad välja treeningud ja kui suur tähelepanu läheb sobivale dieedile?

Treeningstiile on mitmeid erinevaid. Tehnika lihvimisel on ülisuur rõhk, ent ise panustan väga suure osa ka jõule. Mõne konkurendi meelest ei pea jõule niivõrd palju keskenduma, ent mina pean jõusaalis pumpamist äärmiselt oluliseks. Toon alati niisuguse paralleeli: kui autorallis on sul võimalus kasutada viieliitrist mootorit, siis sellega on sul oluliselt suuremad šansid kui kaheliitrisega.

Kaaluteema on kindlasti väga oluline. Ega seda 150–160 kg pole üldse nii lihtne hoida. Põhimõte on see, et saada 400 g valku iga päev kätte ja süüa võimalikult palju süsivesikuid, mida hangin kartulist, makaronist või riisist. Kuid üldiselt püüan toidukordi tasakaalustada nii, et kolmandik on valgud, kolmandik süsivesikud ja kolmandik roheline.

Kui sa peaksid tõstmist reklaamima, siis kuidas sa seda teeksid?

Tõstmine on tegelikult üks keerulisemaid spordialasid. Tehnika osa pole üldse nii lihtne nagu ehk väljastpoolt tunduda võib. Aga kui tehnika lõpuks siiski omandad ja võid hakata oma piire kompama, on see ikka väga rahuldustpakkuv.

Milliseid isikuomadusi on vaja, et olla hea tõstja?

Kindlasti järjepidevust ja kannatlikkust. Iseenesest on jube fun käia suuri raskuseid proovimas, et näha, milleks oled võimeline, kuid seda ei tohi väga tihti teha. Enamuse treeningutest moodustab põhja ladumine ja vormi ajastamine õigeks hetkeks. See, kui tiitlivõistlusel võtad ette 190 kg ja 250 kg, ei tähenda, et kaks kuud enne võistlust ja kaks kuud pärast sama suudaks.

Võta palun möödunud hooaeg oma sõnadega kokku. Püstitasid rebimises 192 kg isikliku ja ühtlasi Eesti rekordi, tõukamises said kirja 235 kg ning koondtulemusena 427 kg, mis andis kuuenda koha. Ometi segas sind seljavigastus …

Tulin maailmameistrivõistlustel esikaheksa hulka, mis tähendas miinimumprogrammi täitmist. Jään veel vähemalt kaheks aastaks EOK palgale, mis on hea. Lisaks olen rebimise tehnikaga kõvasti vaeva näinud ja see näeb ka parem välja. Arvestades, et mu selg on haige, vaatan tulemustele tagasi positiivselt.

Said seljavigastuse juba kevadel ja jätsid ka Euroopa meistrivõistlused vahele. Kui tõsine su seis on?

Olen nüüdseks käinud kolmel uuringul: röntgenis, MRT-s ja kompuuteruuringus. Õnneks on selgunud, et diskid on korras, aga kolmandas ja neljandas lülis on luuturse. See aga peaks olema oluliselt leebem kui probleem diskidega.

Mida ootad uuelt hooajalt?

Esmalt lähme veebruaris Armeeniasse mäestikulaagrisse ühe Austria tulevikulootusega. Seal oleme kolm nädalat, mis peaks igal juhul andma särtsu ka taastumise osas. Siis olen kaks nädalat kodus kergema trenni peal ning enne Euroopa meistrivõistluseid kolm nädalat Ukrainas laagris. Seal on kindlaks eesmärgiks pronksmedal, mis peaks vägagi tehtav olema, kui saada koondtulemuseks 430–440. Ent kõige eeldus on saada selg täielikult korda. Pean tunnistama, et tänavusele MMile oli vaimselt üsna keeruline keskenduda, kuna teadsin, et selg pole sajaprotsendiliselt korras ka võistluse ajaks.

Mart Seim (24.10.1990)

Isiklikud rekordid

• Rebimine – 192 (2018)
• Tõukamine – 253 (2017)
• Koondtulemus – 444 (2017)

Suuremad saavutused

• 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste pronks
• 2015. aasta maailmameistrivõistluste hõbe
• 2016. olümpiamängude 7. koht

Vaata Spordiaasta Tähtede galat Kanal 2-st ja Postimees online’ist koos otseblogiga juba 27. detsembril algusega kell 20.