President Kaljulaid: eesti keele ja kultuuri parim kaitse on eestikeelne koolisüsteem (5)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid
President Kersti Kaljulaid Foto: Mihkel Maripuu

President Kersti Kaljulaid ütles raadio Kuku saates «Nädala tegija,» et eesti keelt ja kultuuri kaitseb kõige paremini see, kui kõik lapsed Eestis lähevad eestikeelsesse kooli.

«Kui me vaatame Eesti viimaseid kümnendeid, siis kaart näitab, et tegemist on rände lähteriigiga ja siia tulijaid väljastpoolt Euroopa Liitu küll on, aga neid ei ole palju. Me kasutame olulisi sisserände piiranguid. Meie sisserände kvoot väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele on väga madal. Ma toetan seda, et see kvoot ei oleks kõrge. Me ei ole samas olukorras, meil pole põhjust võrrelda ennast teiste riikidega, vaid me peame vaatama omaenda huve,» rääkis president.

«Minu ettepanek on, et me mõtleksime mitte ainult migratsiooni kontekstis, vaid ka juba meil olnud nõukogude aegse massimigratsiooni kontekstis, ehk siis sellele, et kuidas me jõuaksime selleni, et kõik lapsed Eestis läheksid eestikeelsesse kooli. See on parim tagatis selleks, et meie keel ja kultuur ei satuks ohtu, seda on näidanud teiste, suurte rände- ja läbirändekogemusega riikide, näiteks Luksemburgi kogemus,. Selle nimel peame tööd tegema. Ka mina olen seda tööd teinud. Ida-Virumaal igas koolis, igas lasteaias, kus me käisime, kõnelesin ma avatult ja ausalt sellest, et Eesti kindlasti ei hakka pikas perspektiivis üleval pidama kakskeelset koolisüsteemi. Et ma loodan, et meil saab olema haridusministeeriumi poolt veetud ja toetatud selge programm selleks, et me jõuaksime eestikeelse koolisüsteemini,» ütles Kaljulaid.

«Aga mehhanismid, kuidas see eri piirkondades sõltuvalt demograafilisest olukorrast ja rahvastiku koosseisust läbi viia, need peab haridusministeerium koos kohaliku omavalitsusega valima sellised, mis sobiksid sellele piirkonnale. Ma arvan, et see on üks suurim rahvuslik kokkulepe, mille me peame tegema. See töö, mida ma sügisel Ida-Virumaal tegin, on pinna ettevalmistamine selleks, et see kokkulepe võiks olla kõikide Eestimaa inimeste kokkulepe. Ja mulle tundub, et teiskeelne kogukond on selleks kokkuleppeks valmis. Ärme nüüd hiline, ärme seda maha maga ja ärme tee seda teemat emotsioonidel põhinevaks,» lisas president.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles