Suured maksupettused: ärimees läks püüdma liiga suurt kala (2)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Paala
Raivo Paala Foto: kuvatõmmis tallinna televisioon

Skandaalne Valga ärimees Raivo Paala üritas 2009. aastal riigilt välja petta summa, mis oli nii uskumatult suur, et polnud enam tõsiselt võetav.

Postimees reastas hiljuti 21. sajandi kümme suurimat ja keerulisimat maksupettust, mille pärast on riigil saamata jäänud üle 40 miljoni euro. Edaspidi on võimalik kõiki lugusid lugeda ühe kaupa ja tasuta Postimehe veebist. 

Aastaid maksuameti ja prokuratuuri vaateväljas tiirelnud Paala mõisteti 2016. aastal süüdi mitmes kuriteos. Näiteks organiseeris ta 2007. aastal oma ettevõtete Rosneft ja Transoil Service vahel müügitehingu, millega üks ostis teiselt 12,8 miljoni euro eest äriplaani, kuidas Venemaal puidu töötlemise ja müümisega raha teenida.

Tehingu järel sai Rosneft deklareerida sisendkäibemaksu 2,3 miljonit eurot, mis hiljem sulas tasaarveldamise tagajärjel 1,2 miljonile. See summa jäi riigieelarvesse laekumata.

Kohus naeris tehingu välja – ülikallis äriplaan olevat olnud niivõrd laialivalguv, et võimatu oli uskuda, et keegi maksaks selle eest 200 miljonit krooni. Seetõttu hinnati tehing lihtlabaseks pettuseks, mille eesmärk oli maksudest vabaneda.

Venemaa puiduäri plaan kahvatus aga Paala järgmise avantüüri ees, kui ta üritas koos abilistega punuda ajaloo suurimat maksupettust.

Skeem nägi välja selline: Rosneft müüs Paala teisele firmale RKO-le oskusteavet, et konstrueerida ja paigaldada kümme mereplatvormi ning neid opereerida. Tehingu hind oli tervelt 3,54 miljardit eurot (toona 55,4 miljardit krooni). Toona oli riigieelarve veidi alla saja miljardi krooni.

Paala eesmärk oli tekitada RKO-le käibemaksu tagasi küsimise õigus, summa oli hiiglaslik – 540 miljonit eurot. Kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna maksuhaldur taipas õigel hetkel rahaülekanded peatada.

Kummalisel kombel hindas maakohus tehingu esialgu reaalseks, leppides Paala ja tema kamraadide selgitustega, et turul oli platvormide järele nõudlus olemas.

Pärast kohtuastmete vahel põrgatamist leidis viimaks ringkonnakohus, et Eesti ühe suurima äritehingu tiitlile pretendeerinud ost-müük pole usutav. Rosneft polnuks üksi tehniliselt võimeline sellist projekti ellu viima. Megatehingu kirjeldus oli äärmiselt pinnapealne, mahtudes vaid kolmele leheküljele. Tehingus osalejate ütlused aga kubisesid vastuoludest. Kokkuvõttes leidis kohus, et see kõik on võltsing.

Raivo Paala mõisteti süüdi mitmes maksukuriteos, ta läks tingimisi vangi ja talle kohaldati ka kolmeaastane ärikeeld.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles