Läti endine peaminister tegi koostööd KGBga (9)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivars Godmanis.
Ivars Godmanis. Foto: Edijs Pālens / LETA / Scanpix

Läti KGB kaastöötajate hulgas olid endine peaminister, praegune ülemkohtu kohtunik ja nüüdseks surnud katoliku kiriku kardinal, selgub eile internetis avaldatud kunagise KGB Läti arhiivi toimikutest.

Läti riigiarhiiv avalikustas üle 25 aasta kestnud kohtuvaidluste järel kõik endised KGB agendid, kellest paljud on tänini poliitikas ja äris tegevad.

«Kaastöötajate nimekiri näitab, et KGB värbas kontakte kõigist ametitest ja vanustest,» kirjutas politoloog Didzis Šēnbergs uudisteportaalis Pietiek.com.

KGB 1953.-1992. aasta kaastöötajate ja agentide nimekirjas on ligi 24 000 lätlast. Erinevalt mitmest teisest Nõukogude võimu all olnud riigist õnnestus Lätil 1991. aastal iseseisvuse taastamise järel KGB arhiivide hävitamine ära hoida.

Läti võimud hõivasid toona KGB hoone Riias, kogusid kõik dokumendid suurtesse kottidesse ja toimetasid kindlasse kohta. Tänini KGB kottideks kutsutav arhiiv sisaldab kõigi kaastöötajate indeksit koodnimede, tegelike nimede, sünnikohtade ja muude andmetega.

Kõrgetel ametikohtadel ja tuntud isikutest on nimekirjas peaministri ja seejärel Euroopa Parlamendi liikmena tegutsenud Ivars Godmanis, kes praegu kuulub Läti suurima ravimifirma juhatusse. Teda on varemgi korduvalt KGBga seostatud. Eelmisel aastal kadus teda puudutav KGB toimik salapärasel moel kohtuarhiivist.

KGBga on kaastööd teinud ka ülemkohtu esimees Ivars Bičkovičs, 1990. aastal surnud kardinal Julijans Vaivods, eksvälisminister Georgs Andrejevs ja vene õigeusu kiriku pea Aleksandrs Kudrjašovs.

Nimekirjas leidub mitu parlamendiliiget, diplomaati, kunstnikku ja kirjanikku, aga ka inimesi, keda sunniti KGB-ga koostööd tegema, kuid kes sellest keeldusid.

Lätis vaieldi aastaid, kas KGB toimikute avalikustamine on õige. Alles 2015. aastal moodustati teaduslik komisjon, mille ülesanne oli arhiivid läbi töötada ja avaldamiseks ette valmistada.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles