Allikad: Trumpi veenis Süüriast vägesid ära tooma Erdoğan (4)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA president Donald Trump 1. detsembril G20 kohtumisel Argentinas.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA president Donald Trump 1. detsembril G20 kohtumisel Argentinas. Foto: MURAT CETINMUHURDAR / AFP / SCANPIX

USA otsuse tuua Süüriast oma sõdurid ära tingis telefonivestlus USA presidendi Donald Trumpi ja Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan vahel, milles Trump ootamatult otsustas taganeda Ühendriikide senisest poliitikast ja asuda Türgi autokraatliku juhi poolele.

USA ja Türgi meedia andmeil andis Trump 14. detsembril peetud telefonivestluses Erdoğani nõudmistele järele ning üllatas oma otsusega ka oma nõunikke.

Uudisteagentuuri AP versiooni kohaselt oli USA alustanud telefonivestlust plaaniga nõuda Türgilt Süüria kurdide üksuste ründamise kava peatamist, kuna kurdi omakaitseväed, keda Türgi käsitleb terroristliku rühmitusena, on USA senise liitlas Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) koosseisus kandnud põhiraskust terrorirühmituse ISIS tagasilöömises.

«Jutupunktid olid väga kindlad,» rääkis üks USA ametnik. «Kõik ütlesid, et vaja on neile survet avaldada ja pakkuda Türgile midagi väikest, võimalik, et territooriumi [Süüria] piiril või midagi sellist.»

Erdoğan olla sellele peale vastanud, et terrorirühmitus ISIS on 99 protsendi ulatuses alistatud. «Miks te olete veel ikka seal?» olevat Türgi president küsinud Trumpilt nõudval toonil.

Samal ajal kui Türgi president oli jätkuvalt liinil, suunas Trump sama küsimuse oma riikliku julgeoleku nõunikule John Boltonile, kes kordas USA poliitilist seisukohta, et kuni ISISe alistamine pole lõplikult kindel, tuleb seal viibida liikumise uuesti esile tõusmise vältimiseks.

Boltoni üllatuseks asus aga Trump hoopis arutelus Erdoğani poolele.

Türgi toetatud Süüria võitlejad Aleppo lähistel treeningrlaagris.
Türgi toetatud Süüria võitlejad Aleppo lähistel treeningrlaagris. Foto: AREF TAMMAWI / AFP / SCANPIX

Türgi ajalehe Hürriyet kohasel olla Trump juba samas vestluses andnud käsu USA väed Süüriast ära tuua. Kui sellele ei järgnenud Boltoni reaktsiooni, oli Trump tungival toonil küsinud, kas riikliku julgeoleku nõunik ikka oli veel liinil. Kui Bolton vastas sellele jaatavalt, andis Trump käsu: «Alusta tööd.»

Hürriyeti väitel lepiti esmalt vägede välja viimise perioodina kokku 30-60 päeva, kuid hiljem pikendati seda kuni 100 päevale.

Neljapäeval oma ametist lahkumisest teatanud USA kaitseminister James Mattis läks presidendiga vestlema veel üleeile pealelõunal, et teha viimane katse muuta Trumpi meelt ning veenda teda jätkama SDFi toetamist Süürias.

Selleks ajaks oli Mattis juba koostanud oma tagasiastumispalve, kus ta ei maininud ei SDFi ega Süüriat, vaid rõhutas korduvalt liitlaste austamise tähtsust USA rahvuslikule julgeolekule ning strateegilistele vastastele vastu astumise olulisust.

Trump tõrjus 45 minutit kestnud kohtumisel Mattise argumente ning kokkusaamise lõpetuseks üllatas kaitseminister Trumpi, esitades talle oma lahkumisavalduse. The New York Timesi andmeil oli Mattis juba enne kohtumist palunud teha lahkumisavaldusest 50 koopiat ja jagada need Pentagonis laiali, kui ta kontorisse tagasi jõuab.

Trump andis ka käsu tuua Afganistanist ära pooled seal viibivast 14 000 USA sõdurist.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles