Urmas Reinsalu: kas eestlased jäävad Eestis enamusse ka kolme inimpõlve pärast (56)
22. detsember 2018, 22:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/12/11651521t1h85b9.jpg)
Urmas Reinsalu kommenteeris presidendi aastalõpu intervjuu rändeleppe teemat, kus justiitsministri väitel, on püütud siluda rändeleppe tegelikke kohustusi.
Urmas Reinsalu kirjutas Facebookis presidendile vastulause. «Tegelikkuses on Eesti poliitilise eliidi ja samal ajal ühiskonna sees põhimõtteline erinev arusaam. Seda pole võimalik eitada ja see on reaalsus,» kirjutas Reinsalu. Tema arvates ei ole Eestis rahvuslikud küsimused kõrgemal kui välispoliitika.
«Praeguse juhtumi puhul püüdsid leppe pooldajad avalikkust rahustada jutuga, et see pole kohustuslik ja peame olema laua taga kui otsustatakse. Esimene väide on minu (ja rahvusvaheluse õiguse ekspertide) hinnangul ebaõige, teise väite puhul näitas Eesti mitteosalemine Marrakeshis, et saab küll nii, et igal pool ei olda kohal, kui see pole kooskõlas rahvuslike huvidega.»
Reinsalu kirjutab, et Euroopa Liidu eesistujariigid on võtnud rändeleppe oma eesistumise töövisiooni, mis tähendab, et seda asutakse Euroopas rakendama. «Leppe olulisust Euroopale kinnitas ka Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Avramopoulos. Mida sel puhul leppe pooldajad ütlevad, kui lepet püütakse mingi EL õigusaktiga jõustada? Kas seda, et lepe pole siduv või seda et peame olema laua taga,» kirjutas Reinsalu.
«Presidendil oli õige viide venestamise aja muredele. Selle tagajärjena on Eesti ja Läti Euroopa väikseima põlisrahva osakaaluga riigid. Küsimus pole emotsioonides, vaid poliitilistes otsustes, kas eestlased jäävad Eestis enamusse ka kolme inimpõlve pärast.»