Vene ekspert: gaasisõda on vaja hinna hoidmiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vene gaasimonopoli Gazpromi peahoone Moskvas

FOTO: AP / Scanpix

Venemaa kasutab gaasisõda Ukrainaga, et näidata Euroopa Liidule, et vaatamata nafta järsule odavnemisele ei tasu ELil oodata Vene gaasi märkimisväärsemat odavamaks muutumist, leiab Moskvas asuva Regionaalsete Strateegiliste Uuringute Fondi ekspert Marina Lužikova.

«Gazprom, kelle tulud on Venemaa riigieelarve peamiseks tuluallikaks, on majanduskriisi tõttu kaotamas oma tugevaid positsioone, mis omakorda ähvadab Venemaa sisemist stabiilsust,» tsiteeris uudisteportaal Unian Lužikova sõnu.

Eksperdi andmetel ei ole Venemaal siiani õnnestunud saavutada gaasihinna kokkulepet Türkmenistani ja Usbekistaniga, kes soovivad oma tulusid suurendada, ent ei saa kriisi tingimustes Euroopa tarbijate jaoks hinda tõsta, ning soovivad seetõttu, et Gazprom jagaks nendega oma tulu.

«Aasia riikide seisukohti mõjutab nende vaatenurgast suur tulu, mida saab Gazprom monopoolse tarnijana,» osutas ta.

«Sellistes tingimustes üritab Venemaa maksimaalselt kahandada võimalikku hinnalangust eurooplaste joaks, kasutades selleks Ukrainat,» leiab Lužikova.

«Ukraina muutub omalaadseks peksupoisiks, kelle näitel peab Euroopa nägema, et hinnalanguse võib unustada,» kinnitas ta.

Analüütik märgib samuti, et märkimisväärselt on nõrgenenud Gazpromi pidev väide kavatsusest hakata tarnima gaasi ELi asemel Hiinale, kuna praegustes tingimustes muutub Hiina üha tugevamaks ning alustab ise tingimuste dikteerimist.

Lužikova näeb Türkmenistani ja Usbekistaniga peetud gaasikõneluste ebaõnnestumise taga Hiina mõju.

«Hiina paindlikum diplomaatia levitab üha enam oma mõjuvõimu Kesk-Aasiast pärit gaasieksportijate seas, vähendades mitte üksnes Venemaa, vaid ka USA mõju,» leiab ekspert.

Samuti leiab Lužikova, et üheks gaasisõja põhjuseks on Gazpromi soov näidata Ukrainat mitteusaldusväärse transiitriigina, et kiirendada Läänemerealuse gaasijuhtme Nord Stream rajamist, mis on finantskriisi tingimustes märgatavalt aeglustunud.

«Veelgi enam, ohtu on sattunud mitmete juhtivate investorite osalus,» kinnitas ta.

«Näiteks Saksamaal kõlab üha enam hääli selle projekti vastu. Eriti puudutab see kantsler Angela Merkelit toetavaid tööstusringkondi, kelle arvates on Nord Stream kasulik vaid endise kantsleri Gerhard Schröderi ringkonnale ning vastuolus Saksa riigi julgeolekuga,» osutas ekspert.

Lužikova lisas, et Venemaa soovib gaasikraanide kinnikeeramisega veel kord demonstreerida oma jõudu ning toonitada, et kõik tähtsamad asjad postsovetlikus ruumis tuleb lahendada temaga silmast-silma.

Tagasi üles