Galerii: suurlinnade jõulupuud

Jõulupuud kaunistavad detsembrist jaanuarini kõiki linnasid üle maa. Postimees annab ülevaate suurlinnade jõulupuudest ning Eesti välisesinduste jõulumeeleolust. 

Eesti suursaatkonnad andsid ülevaate, milline on jõulukuuse traditsioon väljaspool kodumaad ja kuidas nad kaunistasid välisesindusi. 

Eesti välisesindus Roomas.

FOTO: Välisministeerium

Rooma: «Jõulukuusk Roomas on teema, mida kõik teavad. Eelmisel aastal juhtus õnnetus, kuusk ei harjunud kliimavahetusega ja viskas pea kõik okkad ära. Inimesed ristisid kuuse Spelacchio’ks (Kitkutud) ja enne jõule nägi kuusk suhteliselt rääbakas välja.. Sellel aastal sponsoreeris kuuske Netflix ja ootused olid suured. Kuuske püsti pannes olid aga kõik paanikas – suur osa oksi olid painutatud ning kuusk nägi jälle väga närune välja. Samas oksad painutati ja lisati tagasi ja hetkel on kõik korras  Kuusk ristiti Spezzacchio’ks (Murtud). Inimesed jälgivad suure huviga, kui kaua need tagasi lisatud oksad vastu peavad.»

Kopenhaagen: «Kopenhaagenis on kuusk klassikaline. Raekoja ees on «pea»-kuusk. Mujal linnas jõuluturgudel ja Tivolis on samuti dekoreeritud kuused. Taanlased armastavad kuuske. Toovad selle koju juba novembris ja iga kuusemüügi plats on ka omaette pidu.»

Eesti välisesindus Brüsselis.

FOTO: Välisministeerium

Brüssel: «Brüsseli keskväljaku jõulukuusk on 22 meetrit, kaalub 4,7 tonni ja on 67 aastat vana. Tänavu on puu kaunistatud Soome värvides, kuna Soome on aukülaline XVIII Brüsseli aastalõpu festivalil Plaisirs d’Hiver (ing k. Winter Wonders). Soomet esindab jõuluturul Kainuu maakond.»

London: «Londoni olulisim jõulukuusk asub Trafalgari väljakul ja selle kingib Londonile Norra. See ilus traditsioon sai alguse juba aastal 1947. Jõulukuuse kinkimisega tänab Norra UK-d toetuse eest II Maailmasõjas. Britid võtavad jõule väga tõsiselt, kuusk tuuakse tuppa juba detsembri alguses. Eriti tõsiselt võtab seda aga Londonis asuv pubi Churchill Arms, mille fassaad on aastaringselt kaetud lilledega, kuid jõulude puhul lisanduvad ka kuusepuud. Sel aastal on maja kaunistatud 97 kuusega.»

Varssav: «Varssavis püstitatakse kunstkuusk Vanalinna Kuningalossi ette. Lisaks kaunistatakse kogu linn üle 4,5 milioni tulukesega ja nende süütamise päeval tuleb tulesära nautima alati suur rahvahulk»

Stockholm: «Stockholmis on igal linnaosal oma jõulupuu. Suurim ja kuulsaim on siiski vanalinna serva mere äärde Skeppsbro kaile püstitatav kuusk, mis olevat väidetavalt isegi maailma suurim. Rootsi kodudes tuuakse kuused meie mõistes harjumatult vara, juba detsembri algusest tube ehtima. Kuuskedega kaunistatakse ka avalikke ruume, hoove ja trepikodasid.  Lisaks kuuskedele on siin  jõuluajal ehk olulisemgi roll valgusel ja valgustusel – lampidel, jõulutähtedel, küünaldel, mis ehivad pea kõiki aknaid. Seda kontrastiks kaamosele ja talvepimedusele.»

Washingtoni välisesindus

FOTO: Välisministeerium

Washington: «Washingtoni peamiseks jõulukuuseks on National Christmas Tree- kuusk mis kasvab Valge Maja läheduses ja igal aastal jõuludeks ehitakse. Eriliseks teeb kuuse see, et selle küünlad süütab president.»

Helsingi: «Helsingi linna ametlik jõulupuu on olnud alates 1930. aastatest Senati väljakul. Esimene teade Soome jõulupuu kohta on pärit Helsingist 1829. aastast, kui parun von Klinckowströmi jõulupeol olevat olnud kaheksa kuuske, millest ühe taga olevat olnud peidus leierkastimängija.  Helsingi mees otsib sageli jõulupuu. Alates 1948. aastast on Senati väljakut läbiv  Aleksanterinkatu olnud ametlik jõulutänav, mille tuled süüdatakse laupäeval enne esimest adventi, 1948. aastast on kasutusel ka  A-kujulised valgustid. Helsingi elanikud on alates 1930. aastast võtnud uut aastat vastu Senati väljakul, viimastel aastatel on see siiski siirdunud Kansalaistorile, kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma, Helsingi Muusikamaja ja just avatud uue raamatukogu Oodi lähedusse.»

Eesti välisesindus Prahas.

FOTO: Välisministeerium

Praha: «Praha Vanalinna väljaku traditsiooniline jõulukuusk tuuakse 2018. aastal Liebereci regioonist, Rynoltice külast. Asub tunnise autosõidu kaugusel Prahast. Korraldajad valisid selle 30 pakutud kuuse seast. Nimelt, Praha jõulukuusk valitakse igal aastal erametsa omanike pakkumiste seast. Omanik kuuse eest hüvitist ei saa ega pea katma ka kuuse linna viimisega seotud kulusid. Käesoleva aasta kuusk on 23 meetrit pikk ja enam kui 60 aastat vana.»

Riia: «Igal aastal on Riias võimalik läbida «jõulukuuskede tee,» mille käigus saab mõnusasti tutvuda Riia linnaga ja vaadata erinevate Läti kunstike jõulupuid/installatsioone. Ja nüüd kõige olulisem - lätlased ei väsi kordamast, et kõige esimene jõulukuusk oli ikkagi Riias. Toomkiriku väljakul on ka riialastel oma jõuluturg ja selle aasta jõulukuusk on nende jaoks eriline seetõttu, et kuuske ehivad käsitsi tehtud õlgedest tehtud kaunistused.»

Eesti välisesindus Pariisis.

FOTO: Välisministeerium

Pariis: «Pariisis traditsiooniliselt püstitatakse jõulukuusk Pariisi Jumalaema kiriku ette platsile. Terrorirünnakute järel kehtestatud eriolukorra tõttu pidi Jumalaema kirik aastatel 2015 ja 2016 jõulukuusest loobuma. Kuid detsembris 2017 oli jõulupuu pariislaste ning turistide suureks rõõmuks tagasi. Selle aasta jõulukuuse sponsoriks on Rootsi saatkond ning Rootsi ettevõtted Profura ja Vattenfall. Seetõttu sellel aastal särab jõulukuusk Rootsi lipuvärvides.»

Budapest: «Kõige paremini võtab Ungari jõulutraditsioonid kokku Reet Klettenberg oma raamatus «Minu Ungari»: «Ungari jõulud algavad nagu Eestiski advendiajaga, mille traditsiooniliseks saatjaks on nelja küünlaga advendipärg, üks iga advendipühapäeva kohta. Kuid erinev on see, et ungarlased ei oota jõululaupäeval jõuluvana. Meie mõistes jõulumees on ungarlaste jaoks hoopis Mikulás, kes toob šokolaadi ja kommi headele lastele salaja ööl vastu 6. detsembrit, asetades need aknalauale välja pandud ning hoolega puhtaks küüritud saapasse.» «Jõulude tähistamine ja jõulupuu kaunistamise traditsioon ei ole siin mõistagi ainult usklike pärusmaa. Tõenäoliselt ei tekigi paljudel seost jeesuslapse sünniga. Erinevus Eestiga on ehk see, et ungari kultuur on tihedamalt kristlusega seotud, nii et kristlike traditsioonide säilitamine kuulub loomulikuna igapäevaelu juurde. Ja sama loomulik nagu jõulude ajal jõulupuu, on Budapesti tänavapildis ka hanuka-küünlad.»

Tagasi üles