Maa Elu küsib, Roomet Sõrmus vastab

Peeter Raidla
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Foto: Eero Vabamägi

Maa Elu küsimustele vastab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

2018. aasta peamiseks märksõnaks põllumajandussektoris kujunes põud, mis puudutas otseselt nii taime- kui ka loomakasvatussektorit. Suve lõpus oli loomakasvatajate seis rohusööda varumisel veel väga ärev, õnneks leevendas olukorda suhteliselt soe ja niiske sügis. Teraviljakasvatajatele oli kolmas keeruline aasta järjest. Tänavuse aasta saak kujunes põua tõttu üsna sarnaseks 2016. aasta väikese saagiga.

2017. aastaga võrreldes langes teravilja keskmine saagikus tänavu umbes kolmandiku võrra. Võrreldes 2016. aastaga kujuneb selle aasta üldpilt siiski paremaks, sest aasta teises pooles vilja hinnad paranesid. Tootjate lõikes on aga mitut moodi, sest põuakahju ulatus oli eri piirkondades isesugune. Kuigi 2017. aasta kogusaak kujunes lõppkokkuvõttes korralikuks, siis oli viljakoristus väga keeruline – vihmase ilma tõttu kannatas vilja kvaliteet ja märkimisväärne osa põllukultuuridest jäi koristamata. Raskustes olid möödunud aastal need põllumehed, kes panustasid rohkem kaunviljadele, kus jäi väga suur osa pinnast koristamata. 2017. aasta sügistööde hilinemise tõttu jäi tänavu taliviljade pind ootuspärasest tagasihoidlikumaks, mis omakorda süvendas tänavust põuaprobleemi.

Möödunud aastale tagasi vaadates on põhjust tunnustada praegust valitsuskoalitsiooni, kes jätkas põllumeestele üleminekutoetuste maksmist ja leidis suvel kiiresti võimaluse eraldada põua tõttu enam kannatanud põllumeestele valitsuse reservist 20 miljonit eurot laenuprogrammi käivitamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Detsembri keskpaigaks oli laenutaotluse esitanud üle 150 põllumehe, kes on kokku küsinud ligi 13 miljoni euro ulatuses laenu. Loodame, et see laenuprogramm aitab paljudel pingelises finantsolukorras olevatel põllumajandusettevõtetel raske aeg üle elada ja tootmist jätkata. Muidugi oleks lootnud, et ka Euroopa Komisjon aitab põuakahju leevendada, kuid ilmselt oli probleem seekord sedavõrd suur, et komisjoni kasutuses olevad võimalused jäid napiks.

2018. aastasse jäi tulevikku vaadates väga tähtis sündmus – Euroopa Komisjon esitas ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlevad määruste eelnõud, samuti tegi komisjon ettepanku ELi mitmeaastase eelarve kohta aastateks 2021–2027. On rõõmustav, et komisjon soovib jätkata Eesti ja teiste Balti riikide põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamist teiste riikide toetustega. Võib öelda, et meie järjepidev selgitustöö on vilja kandnud. Samas pole me rahul sellega, et komisjoni kava kohaselt jõuab Eesti otsetoetuste tase 2027. aastaks vaid 77 protsendini ELi keskmisest. Eesti tootmiskulude tase on aga juba praegu tunduvalt kõrgem ELi keskmisest.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida enim 2019. aastalt loodate?

Kõige enam soovime, et 2019. aasta kujuneb ilmastiku ja turgude poolest Eesti põllumeestele soodsaks. Loodame, et tänavune soodne sügis võimaldas põllumeestel taliviljakülvi näol laduda korraliku vundamendi, mis annab põhjust järgmisel aastal loota head saaki.

2019. aastasse jääb ka kaks olulist poliitilist sündmust – märtsis toimuvad Riigikogu valimised ja mais Euroopa Parlamendi valimised. Oleme valimisteks ka põllumajanduskojas põhjalikult valmistunud – oleme välja töötanud ettepanekud erakondadele põllumajanduse ja biomajandusega laiemalt seotud valdkondade arendamiseks ning kohtunud kõikide suuremate parlamendierakondade esindajatega. Loodame, et Riigikogu valmiste järel moodustatakse valitsuskoalitsioon, kes näeb ja aitab ära kasutada põllu- ja metsamajanduse suurt potentsiaali biomajanduse arendamiseks ja seeläbi kogu riigi majanduse edendamiseks. Loodame, et jätkub kodumaist toidutootmist soodustav poliitiline suund.

Euroopa Parlamendi tulevasest koosseisust sõltub aga otseselt, milliseks kujuneb meie põllumajanduse tulevik pikemas vaates. Pooleli on nii ELi ühise põllumajanduspoliitika kui ka ühenduse järgmise perioodi eelarvekava käsitlemine. Saame rahul olla, kui järgmise aasta lõpuks suudetakse kokku leppida sellises ELi eelarves aastateks 2021–2027, mis viib Eesti põllumeeste otsetoetuste taseme võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga keskmisele tunduvalt lähemale. Samuti on tähtis, et omavahel viiakse tasakaalu ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatavad keskkonnanõuded ja eelarvevahendid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles