Mikser: paljudes meediumites on võimatu vahet teha, mis on objektiivne lugu ja mis konspiratsiooniteooria (7)
27. detsember 2018, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääneriike haaranud populismilaine üheks põhjuseks on demokraatiate suutmatus tulla toime tõejärgse maailma ja uutmoodi toimiva inforuumiga, leiab välisminister Sven Mikser.
«Ma arvan, et väga suur annus selles on täiesti muutunud inforuumil, milles me elame,» ütles Mikser vastuseks BNSi küsimusele, miks on paljudes riikides populistlikud liikumised ja erakonnnad nii tugevaks kasvanud.
«See, et tegelikult on tekkinud nii-öelda tõejärgne maailm, kus infotulv on tohutu suur ja väga paljudes meediumites on inimestel võimatu vahet teha, mis on tõde ja mis on vale, mis on objektiivne, kontrollitud faktidel põhinev lugu ja mis on konspiratsiooniteooria,» rääkis välisminister.
«Eks leidub nii riikide sees kui ka Euroopa Liidust väljas jõude, kes üritavad leida neid nõrku kohti, millele vajutades on võimalik ühiskondi lõhestada,» tõdes Mikser oma aastalõpuintervjuus.
Ta viitas hiljuti USAs ilmunud artiklile sellest, kuidas Venemaa olevat leidnud Ameerika ühiskonnas nõrga koha rassiliste vastuolude õhutamise näol, mida Venemaa erinevad trollivabrikud ja sotsiaalmeedias opereerivad tegelased ära püüavad kasutada. Samas on öeldud, et ka kollaste vestide meeleavalduste puhul Prantsusmaal on olnud katseid väljastpoolt sealseid ühiskondlikke pingeid õhutada, lisas ta.
«Ma arvan, et selliseid jooni, mida pidi on võimalik ühiskondi polariseerida, on praktiliselt kõigis Euroopa ühiskondades ja demokraatlikud riigid, demokraatlikud valitsused peavad leidma viisi, kuidas selliste haavatavustega toime tulla. Mulle tundub, et me siiani ei ole tegelikult seda efektiivset vastumürki leidnud,» ütles Mikser.
Siiski on Venemaa infooperatsioonide mõju Eestis seni üsna nõrk, kuna meil on ajaloost tulenevalt Vene mõjutustegevuse suhtes kujunenud immuunsus, usub Mikser.
«Meil on olnud läbi aastate, isegi läbi aastakümnete ühiskonnas väga kõrge teadlikkus selles osas, et Venemaa üritab meie sisepoliitikat ja meie ühiskondlikke protsesse ja ühiskondlikku arvamust mõjutada. See on teinud meid võib-olla ettevaatlikumaks ja mõnevõrra aidanud meil ka paremini toime tulla selliste katsetega kui võib-olla mõnes Lääne ühiskonnas seda suudetakse,» rääkis ta.
Kuid siiski on teemasid, millega saab ka Eesti ühiskonda teravalt lõhestada, lisas Mikser.
«Me ei saa täna enam eeldada, et katsed väljastpoolt meie ühiskonnas pingeid tekitada piirduksid ainult keele- ja kodakondsuse küsimustega. On kindlasti ka mitmeid teisi teemasid, kus – alates nii-öelda traditsioonilise perekonna kaitsmisest kuni rändeküsimusteni – ka Eesti ühiskonnas on tegelikult võimalik väga kiiresti ja mitte ilmtingimata väga faktipõhiselt pingeid üles kütta,» tõdes välisminister. «Ma ei väida, et kõigis nendes mõttevahetustes oleks mängus mingisugune kuri karvane käsi väljastpoolt. Aga kahtlemata – nii nagu näiteks rassilised pinged Ameerikas – nii on ka need teemad Eesti ühiskonnas sellised, kus kahtlemata on võimalik täiendavalt õli tulle valada, kui see kellelegi tundub kasulik,» lisas Mikser.
Välisminister tunnistas, et lisaks tõejärgsele maailmale võib siiski üheks populistlike jõudude tõusu põhjuseks olla ka sotsiaalmajanduslik seisak paljudes riikides.
«Ma arvan, et kindlasti on selle põhjuste hulgas päris suur annus tajutud sotsiaalmajanduslikku stagnatsiooni mõnes riigis, kus inimesed näevad, et nende suhteline heaolu, nende suhteline toimetulek aastakümnete või isegi põlvkondade jooksul ei parane,» märkis sotsiaaldemokraadist minister.