Õpipoisi õpe on parim viis leida ettevõttesse talente ja häid töötajaid

Sisuturundus
, reklaamartiklite toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raigo Pajula

Eesti Tööandjate Keskliit viis aasta lõpus läbi neli töökohapõhise õppe reisi, mille eesmärk oli tõsta tööandjate teadlikkust praktika ja töökohapõhise õppe olemusest ja võimalustest ning parandada praktika ja õpipoisiõppe mainet nii tööandjate seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Ettevõtjad tutvusid töökohapõhise õppega Taanis, Soomes, Hispaanias ja Saksamaal.

«Õpipoiste ja praktikantide kasutamine ettevõtte heaks on väga erinev. Mõnel pool suudetakse töö noorele inimesele või ümberõppijale nii põnevaks teha, et ta soovib kohe kollektiiviga liituda. Teisalt jällegi näeme, kus praktikanti või õppepoissi võetakse kui odavat tööjõudu,» sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. «Õppereiside eesmärk oli näidata teistes riikides töökohapõhise õppe vallas toimivaid parimaid praktikaid ja motiveerida meie tööandjaid ja koole enam panustama õpipoisiõppesse,» lisas ta.

Õppereisid olid valdkondlikud, ehk et osalejad külastasid ettevõtteid, mille tööst nad ise on huvitunud. Kolmele õppereisidele kutsuti esindajad ettevõtetest ja kutsekoolidest, kes olid eelnevalt olnud valmis osalema või juba osalesid eelkõige noorte õpipoisiõppesse kaasamise pilootprojektis, mis käivitati Innove vedamisel 2018. aasta talvel.

Foto: Raigo Pajula

Õppereisil Soomes käis ka Eesti metallitööstuse ühe tuntuma ettevõtte AS Norma tootmisjuht Kaupo Karuauk. «Minu osalusel toimunud reisist jäi kõige rohkem kõlama, et Soome on liikumas kutseõppes süsteemi poole, kus õppijal on võimalik alustada kutseõpet igal ajahetkel - mitte vaid korda aastas sügisel,» rääkis Karuauk. Sealne kutseõpe on jagatud õppemoodulitesse, mis võimaldab ka koolil ja õpilastel paremini kohaneda uue süsteemi võimaluste ja omapäradega. «Samuti meeldis mulle Soome lähenemise juures punkt, et iga kutseõppesse tulija puhul hinnatakse kõigepealt tema oskuseid ja teadmisi, ning edasine õpe lähtub juba sellest. See tagab kiirema kutseõppe läbimise, inimene pääseb kiiremini tööturule, ning juba omandatud oskuseid ei hakata üle õpetama. Kutseõppe süsteem on efektiivsem ja riik saavutab ka väiksema rahaga paremaid ning kiiremaid tulemusi,» rääkis ta.

Foto: Raigo Pajula

Norma on üks neist ettevõtetest, kes tänavu õpipoisi õppe programmiga liitus. «Õpipoisi õpe on üks paremaid viise leida ja tuua ettevõttesse häid töötajaid ja talente. Soomes külastatud ettevõtete põhjal on näha, et tööandjad näevad õpipoisi õpet ühe parima ja paindlikuma vormina, kuidas ise panustades leida vajaminev tööjõud, mida on tänapäeval aina raskem ja raskem,» kinnitas Karuauk, kelle sõnul peaks ettevõtte jaoks olema ühtviisi oluline nii õpipoiss kui ka praktikant. «Et leida ja koolitada head ja kvalifitseeritud tööjõudu ning pikaajalisi meekonna liikmeid, oleme nõus ja valmis panustama nii kutsekoolist tulnud praktikantidesse, kui ka läbi õpipoisiõppe tulnud töötajatesse,» kinnitas ta.

Foto: Raigo Pajula

Entsoni sõnul on kutseõpe Soomes ja Saksamaal väga populaarne, sest kutseõppe populariseerimisega on neis riikides väga pikaajaliselt tegeletud. Näiteks põhjanaabrite noortest läheb 40% pärast põhihariduse omandamist just kutsekooli. Saksamaal on pikaajaliselt olnud kasutusel ettevõttepõhine duaalõpe, kus 70% õppest toimub töökohal ja 30% kutseõppeasutuses. Sellises õppevormis osaleb praktiliselt iga viies ettevõte. Enim on õppijaid tööstuses ja kaubanduses, populaarsed on mootorsõiduki mehhatrooniku ja tööstuse mehhaaniku erialad.

Hispaania ja Taani seevastu seisavad samuti väljakutse ees, kuidas rohkem kasvatada kvalifitseeritud oskustöölisi.

«Õppereiside kogemused saab üsna üheselt kokku võtta – neis riikides, kus kutseõpe on populaarne, tegelevad valikute tutvustamise ja võimaluste pakkumisega nii koolid ise kui ka tööandjad,» rääkis Entson. «Õpipoisil on ettevõttes ka garantiid, näiteks ei saa teda vallandada, sest ta ei ole töötaja, vaid õpilane, kelle haridust ei saa pooleli jääda,» rääkis Entson, rõhutades, et ka Eesti Tööandjate Keskliit koostöös oma partneritega on võtnud eesmärgiks kutsehariduse populariseerimise ja õpipoisi rolli tähtsustamise. 

Õppereisid toimusid koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja  SA-ga Innove tegevuse  8.6 «Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine» elluviimiseks. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Copy
Tagasi üles