Rumeenia võtab EL-i eesistumise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu uueks eesistujaks saab täna Rumeenia, juulis võtab ühenduse juhtimise üle Soome.
Rumeenia võtab eesistumise üle Austrialt. Rumeenia eesistumisele langeb Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust märtsis ning Euroopa Parlamendi valimised mais.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles 29. detsembril, et kuigi Rumeenia on eesistumiseks tehniliselt hästi valmistunud, võivad probleeme tekitada siseriiklikud poliitilised lahkhelid.
«Minu arvates ei ole Bukarest veel päriselt aru saanud, mida tähendab EL-i riikide juhtimine,» ütles Juncker ajalehele Welt am Sonntag. «Kaalutletud läbirääkimisteks läheb vaja ka valmidust kuulata teisi ning kindlat tahet panna oma soovid kõrvale. Selles on mul mõningad kahtlused.»
Juncker tõi esile ka lõhed Rumeenia sisepoliitikas. Selle keskmes on pikaajalised erimeelsused president Klaus Iohannise ning Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) juhi Liviu Dragneaga.
Iohannis ütles novembris, et Rumeenia pole eesistumiseks valmis. Dragena palus seejärel parteikolleegidel leida viis esitada Iohannisele selle avalduse eest süüdistus riigireetmises. Sestpeale on president rääkinud lepituslikumas võtmes.
Juncker ütles, et Rumeenia ei saa oma sisepoliitiliste lõhede tõttu näidata end Euroopas kui kompaktset üksust.
Rumeenia vasakpoolne valitsus on viimasel ajal hakanud kasutama rahvuslikku retoorikat, mida kasutavad Ungari ja Poola.
Dragneat peetakse Rumeenia mõjuvõimsaimaks inimeseks. Ta on öelnud, et EL on ebaõiglane ning Brüssel tahab võtta Bukarestilt õigust oma arvamusele.
Üks põhjusi, miks Bukaresti ja Brüsseli suhted jahenesid, on PSD kavandatud justiitsreform. Valitsus ütleb, et selle eesmärk on panna punkt kohtunike ja teiste justiitsametnike kuritarvitustele.
Euroopa Komisjon ärgitab Rumeeniat reformi tühistama, kuna komisjoni hinnangul õõnestab see korruptsioonivastast võitlust EL-i ühes kõige korrumpeerunumas riigis.
2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud Rumeenia on ka ühenduse üks vaesemaid riike.