Hiina rahvaarv langes mullu esimest korda üle 70 aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/03/11692606t1hba71.jpg)
Hiina rahvaarv vähenes mullu esmakordselt üle 70 aasta, ütlesid eksperdid, hoiatades kahaneva elanikkonna mõju eest riigi aeglustuvale majandusele.
Hiina on 1,4 miljardi elanikuga suurima rahvaarvuga riik maailmas ja aastakümneid kehtis seal ühelapsepoliitika, mida kasutati elanikkonna kasvu jätkusuutlikuna hoidmiseks.
2016. aastast on lubatud paaridel saada kaks last, seda vastusena tööjõu vähenemisele ja muredele seoses vananeva rahvastikuga.
Möödunud aastal langes elussündide arv 2,5 miljoni võrra, kuigi oli prognoositud nende kasvu umbes 790 000 võrra, ütles akadeemik Yi Fuxian Wisconsin-Madisoni ülikoolist.
Yi on olnud pikaaegne ühelapsepoliitika kriitik ja tema tööd on leidnud toetust ka Hiina liidrite seas.
Möödunud aasta oli Hiina rahvastiku jaoks ajalooline pöördepunkt, ütles Yi, kes tugines oma uuringus avalikele andmetele sündimusest Hiina linnades ja külades.
Ta hoiatas, et negatiivne trend võib olla pöördumatu, kuna on vähenenud lapsesaamise eas naiste arv ja pered ei taha lapsi juurde saada kallinenud hariduse, tervishoiu ja elamiskulude tõttu.
Yi kalkulatsioonide järgi suri Hiinas 2018. aastal 11,6 miljonit inimest ja rahvastik vähenes 1,3 miljoni võrra.
«Hiina rahvastik on hakanud langema esimest korda pärast Uue Hiina asutamist 1949. aastal. Vananemisprobleem on kiirenenud ja majanduslik elujõud on langenud,» ütles ta uudisteagentuurile AFP.
Hiina riiklik statistikaamet peaks ametliku sündide arvu avaldama hiljem jaanuaris.