Postimehe aasta inimesteks kuulutati kommunismiohvrite memoriaali autorid
Video ja galerii

Postimehe 2018. aasta inimesteks kuulutati kommunismiohvrite memoriaali «Teekond» autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaya.

«Kommunismiohvrite memoriaal on üks suuremaid õnnestumisi Eesti monumentaalkunsti ajaloos. Esiletõstmist väärivad nii selle kunstiline kui sisuline pool,» sõnas Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Memoriaalist on saanud koht, kuhu oma leina, mälestuste ja meenutustega tulla inimestel, kes kaotasid kommunistliku terrori tõttu oma lähedased. Samuti on memoriaalist saanud turismimagnet, mis aitab meil rääkida Eesti ajaloo traagilistest sündmustest. «Kommunistlikust terrorist rääkimine on oluline ka selleks, et sellised teod enam kunagi ei korduks,» toonitas Hussar.

Postimees andis tänavu välja 22. aasta inimese tiitli. 

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel avati ​üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval, 23. augustil 2018. Kommunistliku režiimi halastamatust sümboliseeriva «Teekonna» mälestusseina nimetahvlitel on rohkem kui 22 000 nime, keda mõrvati või kes surid ebainimlike elutingimuste tõttu vangistuses või sundasumisel. Enamik neist puhkab nimetutes haudades. 

Eesti kaotas okupatsioonivõimu terrori tagajärjel iga viienda oma veidi üle miljonist elanikust. Kokku mõrvati, vangistati või küüditati rohkem kui 75 000 Eesti inimest. Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud neile kõigile.

Memoriaali arhitektuuriline lahendus võimaldab lisada memoriaalile täiendavaid nimeplaate. Praeguseks on Eesti Mälu Instituut selgitanud inimeste abiga välja ühe nimeplaadi jagu kommunismiohvrite nimesid, mida plaanitakse memoriaali mälestusseinale tänavu lisada. Elektroonilises memoriaalis on leitavad Eesti kommunismiohvrite põhiandmed. 

Memoriaal läks maksma pea 8 miljonit eurot, seda rahastati Eesti Represseeritute Abistamise Fondist ning riigieelarvelistest vahenditest.

Postimehe aasta inimese tiitli varasemad saajad:

1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid

1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik

1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid

2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja

2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu «Everybody» helilooja

2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja

2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti

2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele

2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja

2006 – filmi «Leiutajateküla Lotte» tegijad

2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas

2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja

2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja

2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist

2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest

2012 – Urmas Dresen, visionäär, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles. vt Lennusadam

2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht

2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht

2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent

2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse

2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust

Tagasi üles