Fotod ja video: Kehras avati soomusrong ja Vabadussõja rändnäitus
4. jaanuar 2019, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna keskpäeval alustas Kehra raudteejaamas oma teekonda Vabadussõja sajanda aastapäeva puhul ehitatud soomusrong nr. 7 Wabadus.
Soomusrong ja sellel asuv näitus liiguvad jaanuari jooksul mööda ajaloolist lahinguteed Kehrast Valgani.
«Just 4. jaanuaril möödub sada aastat otsustavast lahingust, millega peatati Tallinna poole suunduvad vaenlaste üksused. Pöördelahingute ja Vabadussõja sajanda aastapäeva meenutamiseks on taasloodud soomusrong, mis alustab oma teekonda täna Kehrast ning liigub jaanuari jooksul Valgani,» ütles riigikantselei EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamise tuules viimase aasta jooksul rohkem kui tavaliselt mõeldud Vabadussõjale. «See, et Vabadussõjas suudeti initsiatiiv enda kätte haarata, polnud ju taevast sülle kukkunud õnn, vaid noore riigi valitsuse ja sõjaväe eesmärgipärase tegutsemise ja liitlaste abi tulemus. Teadmine, et võitluses ei olda enam üksi, tõstis oluliselt eesti rahva võitlustahet,» ütles kaitseminister Jüri Luik.
«Vabadussõjast on meieni kandunud kaks väga võimast sümbolit. Esiteks õppursõdurid, koolipoisid, kelle teod on suureks kirjutanud Albert Kivikas oma raamatus «Nimed marmortahvlil». Teise sümbolina ongi rahva mällu talletunud soomusrongid ja nende võitlejad. Esialgu üsna kohmakaist, pooleldi juhuse läbi sündinud veeremitest said Vabadussõjas võimsad relvad. Soomusrongide tugevuseks olid tulejõud ja mobiilsuse kõrval kindlasti ka rongides teeninud mehed, kelle lipukirjaks oli «Võit või surm!» lisas kaitseminister.
«Taasloodud soomusrong on suurepärane võimalus näha Vabadussõja ajalugu väga tõelähedasel ja realistlikul kujul,» märkis Luik.
«Täna sada aastat tagasi toimunud Kehra lahing peeti siit mõni kilomeeter eemal, Harudevahe talu juures, pärast Vabadussõda saigi selle koha nimeks Lahinguvälja. Nõukogude ajal ei tohtinud loomulikult olla midagi, mis Vabadussõda meenutaks. Kõigepealt hävitati seal olnud monument ja rongipeatus sai nimeks Vikipalu. Tänapäeval on selle nimi taas Lahinguvälja,» rääkis Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Kehra lahing on tema sõnul Vabadussõja ajaloos oluline sellepärast, et just selles lahingus murti vaenlase vastupanu, ja selles mängis otsustavat ja olulist rolli soomusrong nr 1, mis tegi dessandi ja lõi enamlased tagasi.
«Loosung oli «Siitmaalt, ja mitte enam!». Siin, Kehras sõjaõnn pöördus, aga see polnud mitte lihtsalt õnn, vaid Eesti valitsuse otsuste, kaitseväe tegevuse ja ka liitlaste abi tulemus, et siitmaalt hakkasid asjad pöörduma Eesti kasuks,» lisas Lill.
Ta rääkis, et Vabadussõjas osales kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi. Kehras täna avatud rong ei ole ühegi tollase rongi täpne koopia, küll aga kajastab nende soomusrongide olulisi elemente ning see sai nime soomusrong nr 7 Wabadus.
Pühapäeval, 6. jaanuaril peatub Wabadus Lahinguvälja raudteepeatuse juures. Kell 11toimub seal taaslavastatud lahing, millele järgneb Vabadussõja Kehra mälestussamba avamine. Kõnedega esinevad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Mälestussambale annab oma õnnistuse Kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.
Lahinguväljal süütavad võidutule Kaitseliidu Harju Maleva pealikud.