ÜRO: inimkaubitsejad kasutavad ära suuri karistamatuse alasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas on endiselt olemas "suured karistamatuse alad", mida inimkaubitsejad saavad ära kasutada, hoiatas ÜRO pühapäeval raportis.
Maailmas on endiselt olemas "suured karistamatuse alad", mida inimkaubitsejad saavad ära kasutada, hoiatas ÜRO pühapäeval raportis.
Hoolimata hiljutisest trendist inimkaubitsemisega seotud süüdimõistvate otsuste suurenemise poole paljudes Aafrika ja Lähis-Ida riikides, märgitakse ÜRO uimastite ja kuritegevuse ennetamise ameti (UNODC) raportis, on süüdimõistvate kohtuotsuste koguarv neis piirkondades väga madal.
"Inimkaubitsejate jaoks õigusemõistmise risk sisuliselt puudub," seisis raportis.
Raporti andmeil on kõige levinum inimkaubitsemise vorm seksuaalne ärakasutamine, mille ohvrid moodustasid 2016. aastal inimkaubanduse ohvritest 59 protsenti.
UNODC tõstis esile erinevatest relvakonfliktides osalevate rühmituste tegevust inimkaubitsemise kasutamisel "oma tegevuste rahastamiseks või tööjõu suurendamiseks" või seksiorjuseks.
Inimkaubanduse ohvrite ülekaalukas enamus on naised, kelles pisut alla poole moodustavad täiskasvanud. Tüdrukud moodustavad ohvritest 23 protsenti ja raportis hoiatati, et nende osakaal tervikust kasvab.
Seksuaalse ärakasutamise järel tähtsuselt teine inimkaubitsemise põhjus on sunnitöö, mille ohvrid moodustavad koguarvust kolmandiku. Nähtus on eriti valdav Sahara-taguses Aafrikas ja Lähis-Idas.
UNODC pöörab raportis suurt tähelepanu ka elundikaubandusele. Aruandes tuuakse välja 100 elundikaubanduse juhtumit ajavahemikul 2014-2017 peamiselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides. Mõned juhtumid leidsid aset ka Euroopas ja Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Mõne juhtumi puhul on tõendeid inimkaubitsejate kokkumängust "meditsiinitöötajatega korrumpeerunud ja petturlike praktikate harrastamiseks".
Elundismugeldajad kasutavad UNODC-i hinnangul ära kõige haavatavamaid inimesi, näiteks põgenikelaagrites viibivaid pagulasi, keda värvatakse "võltslubadustega rahasummade ja transpordi kohta turvalisematesse paikadesse".
Inimkaubanduse vormina toodi välja veel smugeldamine sundabielu tarbeks, mis on levinuim Kagu-Aasias.
2016. aastal registreeriti 25 000 inimkaubitsemise ohvrit, mida on üle kahe korra rohkem võrreldes 2011. aasta 10 000-ga. Ohvrite arv on suurenenud eelkõige "Ameerikate ja Aasia arvelt", selgus raportist.
UNODC hoiatas samas, et arvu suurenemine võib olla tingitud ohvrite tõhusamaks muutunud tuvastamisest, mitte nende tegeliku arvu kasvust.