Tõnis Saarts: EKRE programm on korraga nii parem- kui ka vasakpoolne (34)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politoloog Tõnis Saarts.
Politoloog Tõnis Saarts. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme seadis eesmärgiks 30 parlamendikohta riigikogus. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul sellist valimistulemust erakonna jaoks kuskilt ei paista.

«Uuringutulemused küll EKRE-le 30 parlamendikohta ei näita. Kohalikel valimistel oli näha, et kuigi erakonna toetus oli suhteliselt suur, ei suutnud nad oma potentsiaali täies mahus realiseerida ja seda nõrgapoolse valimisnimekirja pärast.

Aga EKREt tuleb kindlasti tunnustada selle eest, et võrreldes 2015. aasta valimisprogrammiga, mis mahtus peaaegu ühele leheküljele, on nad seekord tulnud välja palju pikema, põhjalikuma ja professionaalsema valimisplatvormiga. Iseküsimus on muidugi väljakäidud lubaduste teostatavus ja realistlikkus.

Välja paistab see, et nagu teistelgi Euroopa paremäärmuslikel või -populistlikel erakondadel (Rootsi Demokraadid, Põlissoomlased, Alternative für Deutschland, Rahvusrinne Prantsusmaal jt), ei pruugi parempoolsus tähistada sotsiaalmajanduslikku parempoolsust. Osa neist on sotsiaalmajanduslikult parem-, teised jälle vasakpoolsemad ning osa on üldse keeruline määratleda. Minu meelest kehtib sama EKRE kohta.

EKRE programmis prevaleerib vasakpoolne arusaam, et riik peab kodaniku eest igati hoolitsema ja pakkuma heaolu (kahekordne pensionitõus, regionaalse arengu helde toetamine, kvaliteetne tervishoiuteenus kõigile jne). Teisest küljest soovib EKRE teha hulga maksusoodustusi ja kes hoolega programmi loeb, saab aru, et sellest võidavad kõige enam väikeettevõtted ja jõukam keskklass. Maksulangetus ettevõtluse edendamiseks on aga klassikaline turuliberaalne parempoolne agenda.

Majandus on EKRE programmis esimesel kohal, mis näitab, et EKRE on suurepäraselt tajunud, et nende valija on väljaspool suurlinna elav, mitte kõige jõukam ja majanduslikult ebakindel eestlane. Eelkõige sellele sihtrühmale ongi suunatud kõik need väga helded sotsiaalmajanduslikud lubadused ja maksusoodustused.

Programmis on erilist rõhku pandud regionaalpoliitikale. Selgelt on näha, et EKRE töötab selle nimel, et vana Rahvaliidu valijat enda poole võita ja oma valijarühma laiendada.

EKRE on muutunud poliitiliselt professionaalsemaks, aga nende lubaduste kulupool ületab ilmselgelt tulupoole. Kust võetakse raha kahekordseks pensionitõusuks ja hüppeliseks kaitsekulutuste tõusuks – eriti veel igasuguseid makse langetades? Seda programmist välja ei loe. Kas EKRE kavatseb jooksvate kulude katmiseks suurelt laenata ja «Kreekat teha»? Kui nii, siis tuleks see ka selgelt välja öelda.

Tähelepanu tuleks pöörata lausele, mis räägib pagulaste tagasisaatmisest: «Aitame kaasa sõdades kannatanud piirkondade ülesehitamisele, saates sinna tagasi Eestis viibivad pagulased.»

Me võime olla pagulaste ja immigratsiooni vastu, kuid kusagilt jookseb hea maitse piir, millest ei tohiks üle astuda. Selle lausega annab EKRE teada, et nende jaoks on inimlikkus võõras ja et nende meelest võib rahvuslike huvide sildi all ironiseerida nii kannatuste, vägivalla kui ka genotsiidi üle. Kas järgmisest programmist loeme juba holokaustinalju?

Mis puudutab EKRE valimisnimekirja, siis ei vasta tõele väide, et EKRE-l pole peale Helmete tuntud nimesid välja panna. Peaaegu iga valimisringkonna esinumber on üsna tuntud poliitik või avaliku elu tegelane (v.a võib-olla mõnes Lõuna Eesti ringkonnas). Kuid nimekirja teine ja kolmas nimi on juba üsna tundmatud, mis näitab, et EKRE pink on vanade erakondade omaga võrreldes endiselt üsna lühike.»

EKRE valimislubadusi

  • Paneme kasvama palgad ja pensionid. Tänu maksualandusele jääb keskmisele Eesti perele aastas kätte ligi 1000 eurot rohkem raha!
  • Alandame kütuse- ja alkoholiaktsiisi tasemele, mis toob tarbimise ja maksutulu Lätist tagasi Eestisse.
  • Tasume abielus oleva noore pere kodulaenust või kodu rajamiseks tehtud kulutustest 25 protsenti iga lapse sünniga, arvestades keskmise kodulaenu summat.
  • Lubame, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseb keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni.
  • Tõstame sügava puudega inimeste hooldamise eest makstava hooldajatoetuse miinimumpalgani.
  • Suurendame puuduva töövõimega inimeste toetust vähemalt miinimumpalgani. Lõpetame korduvate taotluste esitamise nõude puude tõestamiseks.
  • Viime läbi tervishoiu rahastamise reformi, mille tulemusel kaovad Eestis ebanormaalsed ravijärjekorrad.
  • Loome narkomaanidele ja alkohoolikutele sundvõõrutuskeskused, kus on tööteraapia, sotsiaalne ja psühholoogiline abi ning hingeline nõustamine.
  • Tagame kodulähedaste koolide säilimise.
  • Seame tasuta kõrghariduse eelduseks, et lõpetanu töötab lõpetamise järel vähemalt viis aastat Eestis.
  • Kindlustame oma regionaalpoliitikaga Eesti isevarustatuse toiduainetega, paneme maaelu ja külad uuesti elama, toome maale tagasi ettevõtluse ja noored.
  • Aitame kaasa sõdades kannatanud piirkondade ülesehitamisele, saates sinna tagasi Eestis viibivad pagulased.
Kommentaarid (34)
Copy
Tagasi üles