Andres Herkel eestlasi ja venelasi vastandava reklaami tellijatest: kasulikud idioodid?! (2)
/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
7. jaanuar 2019, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes iganes lasi Tallinna kesklinnas üles panna eestlaste ja venelaste segregatsioonile üles kutsuvad reklaamtahvlid ja mis iganes oli sellise tegevuse eesmärk – ei ole kahtlust, et sellisel tegevusel on mitu negatiivset tagajärge, kommenteerib riigikogu liige Andres Herkel (Vabaerakond) oma blogis.
Kes iganes lasi Tallinna kesklinnas üles panna eestlaste ja venelaste segregatsioonile üles kutsuvad reklaamtahvlid ja mis iganes oli sellise tegevuse eesmärk – ei ole kahtlust, et sellisel tegevusel on mitu negatiivset tagajärge.
Esiteks, vaieldamatult tähendab niisuguses tonaalsuses tehtud reklaam – ka juhul, kui sellele ei järgne mõni selgitav või ümber pöörav happy end – seda, et ühiskonna polariseerimine on saanud veel ühe tugeva impulsi.
Teiseks, sellisele reklaamile tekib väga lihtsalt rahvusvaheline negatiivne kajastus, sest siin on väga lihtne luua ajaloolisi paralleele. Võib-olla pelgalt naljana mõeldud etteastest jõuavad seosed sellise märksõnani nagu «ainult valgetele», aga võib-olla ka Ku Klux Klani ja veel millegi hullemani. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks meid russofoobias süüdistavad tegelased neile ette antud palli vastu võtma ja seda laimukampaaniates kasutama. Pole vahet, kui ulatuslik on see kampaania, ajend on juba antud.
Kolmandaks, Eesti valimiseelse debati kvaliteedi lööb selline reklaam igal juhul alla. Vene küsimus on meile ikkagi esmalt välis- ja julgeolekupoliitiline küsimus, selle niisugusel moel sisepoliitikasse toomine on karuteene. Samuti on see karuteene mis tahes debatile üldise eestikeelse koolihariduse tagamiseks.
Neljandaks, ilmselt risustatakse meie vaidlusruumi peagi taas sellega, mis on reklaamivallas lubatav ja kus on sõnavabaduse piirid. Minu meelest ei vasta see reklaamiseaduses sätestatud reklaami põhinõuetele ja reklaami esitaja pidanuks niisugusest kampaaniast keelduma. Aga ju tundub kellegi jaoks huvitav sel teemal vaielda. Siiski peavad sellise eksperimendi tellijad ja teostajad arvestama, et sellekohane debatt ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi. Samuti on segregatsioonireklaami provokatiivsus vastutustundetu.
Ühesõnaga, sisepoliitilisse debatti tuuakse teema, millest FSB ja teised naabermaade valijatesse sekkuda tahtjad võivad vaid unistada. Ütlen veel kord, mul pole aimugi, kes on sellise reklaamikampaania taga. Või siis ikkagi – kuidas see ammutuntud väljend kõlaski: «kasulikud idioodid»?!