Kas ajalugu teinud naiskond saab piraka preemia? Pevkur: peame eelarve üle vaatama, aga see on puhas rõõm
9. jaanuar 2019, 20:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/09/11704422t1h65ce.jpg)
Eesti võrkpalliliidu presidendi Hanno Pevkuri sõnul on äsja ajalugu teinud ja EM-finaalturniirile pääsenud Eesti rahvusnaiskonnal lootust 200 000 euro suurusele preemiale ning nende EMi ettevalmistuseks aidatakse igati kaasa.
«Loomulikult peame eelarve üle vaatama, aga see on puhas rõõm. Riigipoolne lubadus, et EM-finaalturniirile jõudev võistkond saab 200 000 eurot, kehtib ka naiskonnale. Tahame neile kindlasti anda parima võimaliku ettevalmistuse. Seal on vaja mängida viis päeva järjest ning see on väga raske. Anname endast kõik, et neil oleks parim võimalik ettevalmistus.»
Kas selle aasta eelarvet tehes naiskonnaga ka arvestasite või mitte?
Arvestasime loomulikult selle võimalusega, ehkki see oli muidugi väga lahtine. Aga minna ära Soomest, teades, et oleme teinud ajalugu... Oleme esimest korda üldse naiskondlikult olümpiaalaga finaalturniiril. Loodame, et lisaks riigi toetusele märkavad ka eratoetajad seda suurt muutust, mis on toimunud. Oleme Euroopa edetabelis 29. kohal, aga mängime täna 24 hulgas. Me võitsime alagrupi Soome, Tšehhi ja Rootsi ees. Super! Müts maha naiste ees. Vägev!
Naiste võrkpall, aga üldse naiste sport on üldiselt vaeslapse rollis. Kas see vajab teistsugust lähenemist, teistsugust tähelepanu?
Ta vajab tähelepanu. Samasugust tähelepanu nagu meeste sport. Meil oli teadlik otsus minna naistega Euroopa liigat mängima ning jõudsime kohe esimesel aastal nelja parema hulka. Neil oli vaja seda mängu ka Tartus (Eesti mängis rohkearvulise publiku ees Rootsiga ja võitis 3:1 - toim). Müts maha kõikide fännide ees. Seda mängu Tartus oli väga vaja, publikut oli palju ja see aitas kindlasti kaasa suure publiku närvist üle saamiseks.
Kaks EM-finaalturniiri toimuvad järjestikku. Kas see võib tähendada alaliidus ka vajadust kaadrit suurendada? Töökoormus ju kasvab.
Töökoormus on kindlasti suur, aga oleme saanud siiani hakkama. Oleme suutnud pakkuda nii naistele kui meestele piisava toe. Seda tuge on muidugi vaja suurendada, juba ainuüksi naistel ka kontrollkohtumiste võrra. Ettvalmistus läheb pikemaks, mõlemad peavad Euroliigat mängima. Ma ei ütleks, et inimtööjõudu on kohe juurde vaja, aga eelarved tuleb üle vaadata, seda tuleb kasvatada. Naised väärivad selle eest ka preemiat.
Saad seega kinnitada, et nad saavad ettevalmistuseks maksimaalselt sellised võimalused, mida vähegi luua suudate?
Räägime loomulikult treenerite meeskonnaga selle läbi, millist ettevalmistust nad näevad. Suur ettevalmistus on seotud Euroliigaga, mis on enne jaanipäeva. Pärast jaanipäeva tuleb puhkus ning siis augustis kogunemine juba pikaks tsükliks, et olla valmis pikalt pingutama. See on uus turniir, kus peab viis päeva järjest mängima. See on hoopis teine väljakutse ka tüdrukutele ning usun, et nad on selleks valmis.